Hiina firmad pürgivad maailma

Eelmisel kuul teatavaks tehtud tehingus paneb Hiina Lenovo grupp IBMi personaalarvutitootmise eest lauale 15 miljardit krooni ja viib oma peakorteri New Yorki. Lenovo enamusaktsiapakk kuulub Hiina Teaduste Akadeemiale. Ühinemine suurendab Lenovo arvutitootmist neli korda ja tõstab ta maailma suuruselt kolmandaks personaalarvutitootjaks.

Selles tehingus nähakse ka suurt sümboolset tähendust ? majanduslikult kiiresti arenev Hiina on nüüd jõudnud arengufaasi, kus tema firmad on võimelised laiendama oma tegevust ülemaailmsele areenile.

Niisugune areng ei ole juhuslik, vaid Hiina keskvalitsuse sihikindlalt toetatav poliitika. Nimelt võttis valitsus mõni aasta tagasi vastu otsuse, mis näeb ette aidata 30?50 edukamal firmal tõusta aastaks 2010 rahvusvaheliselt konkureerivate suurkontsernide hulka. Neile firmadele tehakse maksusoodustusi, antakse odavalt maad ja riigipankade kaudu sooduslaene.

Et Hiina kasvav majandus vajab palju energiat ja tooret, on mitmed tõusvad firmad seotud nende valdkondadega. Kolm Hiina naftafirmat PetroChina, Sinopec ja CNOOC on hankinud osalusi 12 riigi naftatootmises ja ehitavad Aasias aktiivselt naftajuhtmeid, et rahuldada Hiina kütusenõudlust.

Hiina riiklik naftafirma China National Petroleum (CNPC), mis on PetroChina emafirma, on avaldanud soovi osta 20protsendilist osalust hiljuti maha müüdud Juganskneftegazis. Venemaa võib sellega nõustuda, sest väidetavalt tahab president Putin tabada kaks kärbest ühe hoobiga: hoida Hiinaga häid poliitilisi suhteid ja pareerida Hiina kaasamisega USA kohtus käivat arutelu Juganskneftegazi müügi ebaseaduslikkuse üle.

Hiina suurim terasefirma Baosteel, mis juba on tõusnud käibe poolest Fortune 500 loetellu, tahab kümnendi lõpuks kahekordistada toodangut ja tõusta maailma suuruselt kolmandaks terasetootjaks. Tõusuteel on teisedki metalli- ja söefirmad.

Tehnoloogia valdkonnas ei ole pilt nii roosiline ja oma ülemaailmsete brändide loomiseks pole Hiina firmad ise veel valmis. Seda tunnistab Hiina juhtiva telerivalmistaja TCLi tegevdirektor Vincent Yan Briti majandusajakirjale Economist.

TCL ostis eelmise aasta algul Prantsuse teleritootjalt Thomson teleritootmise ja ehkki ta koduturul müüb telereid oma nime all, ei kasuta ta seda lääneriikide turgudel, vaid püüab seal elustada Thomsoni kaubamärki.

?Meie eesmärk on saada Hiina Sonyks või Samsungiks,? ütles TCLi nõukogu esimees Li Dong Sheng.

Hiinal raskendab tehnoloogia hankimist USA, mille suhted Hiinaga on head, kuid mis näeb Hiinas peamist ohtu oma liidripositsioonile maailmas.

Näiteks kui eelmise aasta lõpul käis Hiina kõrgetasemeline delegatsioon taotlemas Euroopa Liidu liidritelt 15 aasta vanuse relvamüügiembargo tühistamist, siis tegi USA ELi riikidele varjatud ähvarduse.

Embargo kaotamise korral lubab USA peatada relvatehnoloogia müümise ELi riikide kaitsetööstusele. EL jäi mõttesse.

Just tehnoloogia on praegu Hiina firmade nõrgim külg. Tervelt 85 protsenti selle tehnoloogiatoodete ekspordist on väliskapitali käes.

Ökonomistid rõhutavad, et kui Hiina tahab maailmas konkurentsivõimelisi firmasid luua, siis tuleb tal lähiajal tugevasti panustada eelkõige tehnoloogiasse.