Ülo Toomsalu • 20. jaanuar 2005
Jaga lugu:

ML: Eesti euroliidus viljasaagiga viimane

Eelmisel aastal oli teraviljade keskmine saagikus Eestis 2441 kg/ha.

See on märgatav edasiminek, sest hulk aastaid on teraviljasaak püsinud 2000 kg piires hektarilt. Kui aga võrrelda Eesti numbreid lähinaabrite või teiste Euroliidu riikide omadega, siis on Eesti endiselt viimane, kirjutab Maaleht.

Lätis koguti mullu 2700, Leedus 3100 ja Soomes 3200 kg teravilja hektarilt. Prantsusmaal, Inglismaal ja Hollandis saadakse üle 7000 kg teri hektarilt, Euroopa keskmine oli 2002. aastal 3529 kg/ha.

Ajakirja Maamajandus jaanuarinumbris analüüsib Eesti teraviljakasvatuse mahajäämust EPMÜ professor Hugo Roostalu. Tema sõnul on Euroopas intensiivsele põllumajandustootmisele aluse pannud mineraalväetiste suurem kasutamine. Mulda viidud taimetoiteelementide (NPK) kogustes hektari kohta on Eesti kindlalt viimane.

Väetiste suurema kasutamisega intensiivistub ka loomakasvatussaaduste tootmine. Professor Roostalu võrdleb Eestit Taaniga, kus elaniku kohta toodetakse 3,5 korda rohkem teravilja, 1,9 korda rohkem piima ja 9,6 korda rohkem liha. Ka mahetootmine ei saa areneda, kui mulda ei viida väetisena taimetoiteelemente.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas