• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,09%39 726,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,04
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,09%39 726,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,04
  • 20.01.05, 08:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ML: Eesti euroliidus viljasaagiga viimane

Eelmisel aastal oli teraviljade keskmine saagikus Eestis 2441 kg/ha.
See on märgatav edasiminek, sest hulk aastaid on teraviljasaak püsinud 2000 kg piires hektarilt. Kui aga võrrelda Eesti numbreid lähinaabrite või teiste Euroliidu riikide omadega, siis on Eesti endiselt viimane, kirjutab Maaleht.
Lätis koguti mullu 2700, Leedus 3100 ja Soomes 3200 kg teravilja hektarilt. Prantsusmaal, Inglismaal ja Hollandis saadakse üle 7000 kg teri hektarilt, Euroopa keskmine oli 2002. aastal 3529 kg/ha.
Ajakirja Maamajandus jaanuarinumbris analüüsib Eesti teraviljakasvatuse mahajäämust EPMÜ professor Hugo Roostalu. Tema sõnul on Euroopas intensiivsele põllumajandustootmisele aluse pannud mineraalväetiste suurem kasutamine. Mulda viidud taimetoiteelementide (NPK) kogustes hektari kohta on Eesti kindlalt viimane.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Väetiste suurema kasutamisega intensiivistub ka loomakasvatussaaduste tootmine. Professor Roostalu võrdleb Eestit Taaniga, kus elaniku kohta toodetakse 3,5 korda rohkem teravilja, 1,9 korda rohkem piima ja 9,6 korda rohkem liha. Ka mahetootmine ei saa areneda, kui mulda ei viida väetisena taimetoiteelemente.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele