Juba nõukogude ajal pudenes Toompealt lihtrahva sekka Rapala lante

?Meil polnud Rapala lantide turustamisega raskusi, sest neid müüdi isegi Vene ajal Toompeal ja mullegi pudenes sealt karmil Vene ajal midagi,? ütles tänane Normark Eesti OÜ juhatuse liige ja müügijuht ning elupõline kalamees Mati Banhard.

Maailmas Rapala lante turustav Normark Sport Finland lõi oma hulgimüügifirma Eestis 1995. aasta kevadel. Tõsise tegutsemiseni läks aga aega. Banhard kutsuti firmasse müügi eest vastutama 1996. aasta alguses. Lisaks Pärnus toodetud Rapala lantidele müüb Normark ka Stormi ja Blue Foxi lante.

Normark Eesti OÜs töötab ainult kaks inimest. Tööjõud on juhi sõnul Eestis suhteliselt kulukas. Tal endal ei õnnestu sageli kauem kui nädal puhkust võtta.

Firma ootab oma tänavuse aasta käibeks 3,5 mln krooni, mis on mullusest kuni 5 protsenti suurem. Aasta alguse poole lootis Banhard siiski 4 mln kroonise müügi saavutada, aga karuteene tegi Põhjamaades valitsenud külm suvi. Kasumit ootab ta mullusega samal tasemel ehk 230 000 krooni.

Landimüügi tipphooaeg on Banhardi sõnul märtsis, aprillis ja mais. Siis võib kuine müük ulatuda 600 000 kroonini. Kehvas kuus näiteks veebruaris on kuu müük 100 000 krooni.

?Eesti pisike turg on täielik müstika,? ütles Banhard. Tema sõnul tekivad igal suvel teatud tüüpide lantide buumid. Eelmisel suvel näiteks oli selleks kohapüük ja selleks sobivad landitüübid lõppesid juba poole suve pealt otsa. Samas aga järgmisel aastal ei müü see lant üldse, mis mullu tegi rekordeid.

Banhardi sõnul on müük aastatega üha paremaks läinud, vaatamata sellele, et hinnad on üpris kõrged. Kvaliteetne lant maksab ligi 100 kr.

?Kalamees eristab originaali väga kiiresti piraattoodangust,? ütles kalastuse maailmameistrivõistlustel osalenud asjatundja. ?Mehed ütlevad ikka poodi tulles, et ma naisele ei tohi näidata ja ta ei tohi teada, palju landid maksid,? ütles mees.

Banhardi sõnul muutub iga aastaga tootmine kallimaks. Igal aastal mingid hinnad tõusevad. ?Euroliitu minnes hüppasid tugevalt transportteenuste hinnad. Isegi Soome tarnete eest tuli tema sõnul 10?15 protsenti rohkem maksta.

Banhardi sõnul on ka suurem osa Rapala juhtidest ise kalamehed.

?Olen ka ise hull kalamees ja töö meeldib mulle väga,? kommenteeris Banhard. Hariduselt keemiainsener-tehnoloog pidas Vene ajal ka üsna kõrgeid ametikohti ? Paide Lihakombinaadi peainsener, Kirovi kalakasvatusosakonna juhataja, Tallinna Filmitehnika direktor. Siis sai tal juhtivatest ametikohtadest villand ja ühendas hobi ja töö. Kalamehestaa?i on Banhardil enam kui 45 aastat.

Viimased 20 aastat on ta ka võistlusspordiga tegelenud. Tänavu sai ta kalameeste maailmameistrivõistlustel Riias 11. koha. Võistlustel osales 50 inimest. Suurima saagina mainis hasartkalur 11kilogrammist karpkala ja mullu Emajõest püütud 9kilogrammist haugi. Kõik kalad on püütud Rapala lantidega.

1997. aastal ehk kaheksa aastat tagasi tekkis Rapalal mõte ka osa tootmist Soomest Eestisse üle tuua ja loodigi Rapala Eesti AS.

Mati Banhard sõitis koos Soome juhtidega sobivat tootmiskohta, otsides läbi terve vabariigi. Parimaks paigaks osutus täpselt sobivate hoonete olemasolu tõttu Pärnu. Kandidaadid olid veel Hiiumaa, Paide, Türi, Võhma. Viimane oleks ka tööjõu ja kauguse poolest hea olnud, aga seal ei olnud piisavalt suuri ruume. Hiiumaa langes ära, kuna otsustajad jäid tormivangi. Pärnus alustati tootmisega juba kolm kuud hiljem. Pärnu toodang läheb otse Harkus asuvasse Normarki, kust see siis edasi klientideni toimetatakse. Tehased on Rapalal Pärnus, Iirimaal ja Soomes. Hiinas tehakse firmale alltöövõttu.

Põnevaima seigana Normarki Eesti ajaloost rääkis Mati Ban­hard, et kunagi helistas talle missiissi Valeri Kirss ning tahtis firmat missivõistluste sponsoriks. ?Ma mõtlesin siis, et huvitav, kuidagi imelik oleks missidele laval noad üle anda, aga tuli välja, et Kirss ajas meid selle joogifirmaga Martini segamini,? ütles Banhard. Lisaks lantidele ja muudele kalastustarvetele müüb Normark ka Soome kõrge kvaliteediga Marttiini fileerimisnugasid.

Rapala suvelandid on oma tüübilt nn vabinalandid (voblerid). Sedasorti kalapeibutajad jäljendavad vägagi täpselt päriskalade kehakuju ning liikumist, erinedes sellest ometigi tarvilikul määral. (Ka röövkala valib parvest enamasti natuke erineva liikumisega, haige või vigastatud saakkala.) Landi vedamisel tekivad vabisevad võnked, mida röövkalad tunnetavad oma küljejoone­tajuga. On oluline, et vabisemine oleks ?puhas?, korrapärane, ilma heitlike sööstude ja landi turbulentse visklemiseta (ehkki on landimudeleid, mis just sööstude peal töötavad). Rapala lantide puhul võib peaaegu alati olla kindel, et need käituvad vees nõnda, nagu mõeldud: ujuvad mudeli jaoks mõeldud sügavusel ning vabisevad vajaliku sagedusega. Muidugi ei too kalastamisel edu üksnes hea landi olemasolu ? veelgi tähtsam on kala­mehe oskus kindlal päeval ja veekogul sobivat lanti oma landikastist välja valida ning oskus sellega püüda. See vajab kogemusi ja keskendumist.

Minu lemmikuteks Rapala suvelantide seas on Husky Jerk ja Jointed. See ei tähenda, et just need mudelid on parimad ? mõni teine kalamees püüab väga edukalt Tail Danceri või Shad Rapiga. Eestis on väga edukaks osutunud ka Minnow Spoon, heitlik-viskleva liikumisega ühekonksuline rohukaitsmega lant, mis võimaldab kalastada vägagi rohustes paikades.

Ka Rapala talilandid (ka põik- või horisontaallantideks nimetatud) paistavad silma oma kvaliteedi poolest. Tillukeste talilantide puhul on ülioluline just teostuse täpsus, perfektsus. Inimsilmale peaaegu nähtamatu konarus või raskuskeskme tilluke nihkumine võib talilandi mängult röövida kogu ahvatlevuse. Just kehvema, pirtsuma võtuga päeval on oluline, et lant töötaks vees laitmatult. Rapala ?põigid? on selle poolest parimad.

Jääb vaid soovida, et Rapala lantide kvaliteet raasugi ei langeks. Kalad ei tea ju Rapala kõrgest mainest midagi, nende tabamiseks on vaja tegelikult püüdvat lanti. Praegu Rapala püüab.