Piloodid saavad tuule tiibadesse Tartust

Eesti oma lendureid on tänaseks koolitatud 14 aastat. Lendurite järelkasvu koolitamisega alustati 1990. aastal Nõo Reaalgümnaasiumis ning kolm aastat hiljem loodi Tartu Lennukolled?. Õppelende on selle aja jooksul korraldanud kolm firmat: AS AeroCo, AS Ergon LG ja viimased kümme aastat Pakker Avio. Täna töötab Eesti suurimas lennufirmas, ASis Estonian Air, hulgaliselt Nõo Reaalgümnaasiumi lennuklassi või Tartu Lennukolled?i lõpetanud piloote.

Eesti rahvusliku lennundusõppe ühe käivitaja, Eesti lennuameti peadirektori asetäitja Rein Porro kinnitusel ajendas teda ja paari mõttekaaslast 1990. aastate algul tegutsema eelkõige missioonitunne. Porro andmeil oli tookord lennunduses olukord, kus lendurite seas oli eestlasi 5 protsenti, mehaanikute seas 2 protsenti ja lennudispet?erite hulgas polnud ühtki eestlast.

?Nõukogude ajal püüti igati takistada vähemusrahvuse esindajate pürgimusi strateegilistele aladele,? räägib Porro. ?Meie eesmärk oli luua eestlastest lendurite järelkasv ja täna võib tõdeda, et see meil ka õnnestus.? Porro ise on lennanud üle 40 aasta. Nüüd, lennuameti ametnikuna võtab ta vastu riikliku piloodieksami sooritajaid.

Pakker Avio ja selle eelkäija Ergon LG on õpetanud lendama kõik Tartu Lennukolled?is õppinud piloodid. ?Pakker Avio on ainus firma, kellel on õigus koolitada professionaalseid piloote,? räägib lennukolled?i rektor Villu Mikita. ?Nad on võitnud igal aastal riikliku vähempakkumise konkursi.? Eelmisel aastal osales konkursil ka Soome lennukool, ent Pakker Avio pakkus madalamat hinda ning sai koolitusõiguse kolmeks aastaks.

Mikita hinnangul olid Pak­ker Avio asutajad tulevikku vaatavad inimesed, kes ei peljanud võtta riski ning hakata piloote koolitama. ?Seitse aastat tagasi, kui kolled? hakkas helikopteripiloote õpetama, oli samuti suur vastuseis valitsuse poolt,? meenutab Mikita ning lisab, et Lätis-Leedus ei õpetata näiteks üldse helikopteripiloote.

Iga Tartu Lennukolled?i üliõpilane peab lendama 186 õppetundi. Õppelende viivad läbi Pakker Avio üheksa pilooti, kellest viis on lõpetanud Nõo Reaalgümnaasiumi lennuklassi. ?Otsene järelkasv,? tunneb Pakker Avio lennutegevuse juhataja Jüri Liivamägi uhkust. Liivamägi ise on olnud lendur 34 aastat.

?Suvel, õppelendude hooajal lendab instruktor-piloot praktiliselt sama palju, kui lendavad piloodid Estonian Airis,? räägib Liivamägi. ?Talvel on instruktorite lennukoormus väiksem, kuid lisaks lendamisele annavad peaaegu kõik meie piloodid Tartu Lennukolled?is ka teooriatunde.?

Pakker Avio ainuomaniku Kalju Alberti kinnitusel otsib ta strateegilist investorit, sest praeguse äritegevusega pole võimalik soetada uusi lennukeid. ?Teenitud napist kasumist jätkub vaid igapäevasteks investeeringuteks,? räägib Albert.

Pakker Avio kasutab hetkel kuut lennumasinat, mis kõik on erinevaid skeeme kasutades renditud kas era­investoreilt või pangalt.

Kaks kolmandikku Pakker Avio käibest moodustab riigi tellimus ehk Tartu Lennukolled?i lendurite koolitus ning kolmandiku moodustavad tellimuslennud ja muu koolitus. Pakker Avio on ASi Tartu Lennujaam põhiklient.

Tartu Lennujaama juhataja Rein Margi andmeil on 85 protsenti lendudest, mis Tartu lennujaamas toimuvad, õppelennud. Ülejäänud 15 protsenti on äri-, t?arterlennud, piirivalve lennud või muud lennud. ?Rahaliselt toovad õppelennud kaks kolmandikku lennujaama tuludest, sest õppelennuki õhkutõusmine ja maandumine on võrreldes teiste lendudega odavam,? täpsustab Mark. Cessna õppelennu eest maksab Pakker Avio lennujaamale näiteks 143 krooni ning helikopteri Robinson lennu eest 86 krooni.

Eelmisel aastal teenis Tartu Lennujaam lendude eest 386 000 krooni, millest õppelennud andsid umbes 200 000 krooni. Lisaks maksab Pakker Avio Tartu Lennujaamale renti selle eest, et saab oma õppelennukeid ja õppehelikoptereid hoida lennujaama angaaris.

Peale pilootide koolitamise õpetab Pakker Avio erapiloote, teeb pilootidele täiendkoolitust ning teostab taksolende. Erapiloote koolitab Pakker Avio nii Tartus kui Tallinnas. Pakker Avio esimene eralendur oli Antsla ärimees Peedu Ventsel, kes eelmise aasta kevadel helikopteriga õnnetult alla kukkus.

Kalju Alberti sõnul on rahva seas levinud kaks väärarusaama. Esiteks see, et lendamine on väga kallis ala. ?Lendur on professionaal, kelle õlul on väga suur vastutus, ja seega peab ka koolitus olema tasemel,? seletab Albert. Teisena nimetab Albert väärarusaama, et lendama õppimine on rikaste lõbu. ?Ei ole vaid rikaste lõbu,? kinnitab Albert. ?Lendama õpivad fanaatikud ja fanaatik hoiab iga senti kokku, et saada lennata.?

Tartu lennujaama külje all asuva ettevõttena oleme paar korda kasutanud ASi Pakker Avio teenust, et lennata ärireisile näiteks Soome Jyväskylässe.

Reis kolmele lennukiga tuleb odavam kui sõita autoga Tartust Tallinna, laevaga üle lahe Soome, see­järel rongiga sihtpunkti ning maksta sunnitud ööbimise eest.

Lennukiga on mõttekam minna: stardid hommikul ning õhtul oled kodus tagasi. Nii kaua, kuni Tartu lennuväljalt regulaarlennuga Soome ei saa, ei jää meil muud üle kui tellida vajadusel kommertslende.

Olen ASiga Pakker Avio seotud nii hobi korras kui ka äriliselt.

Olen üle kümne aasta endas kandnud ideed saada lenduriks ning tänu Pakker Aviole olen jõudnud idee teostumisele kaunis lähedale.

Õppelennutunnid on tehtud, jäänud on sooritada vaid eksamid lennuametis ning minust saab erapiloot. Pean Pakker Avio lennuinstruktoreid kõige professionaalsemateks Eestis. Äriliselt seob mind Pakker Avioga see, et olen koos Pakker Avio omaniku Kalju Albertiga asutanud OÜ Lennurent, millele kuulub kahemootoriline väikelennuk Piper. Kasutame kaheksakohalist Piperit takso- ja koolituslendudeks.