Mida kaugemal prügila asub, seda vähem prügi sinna jõuab

Tallinna ehk Jõelähtme prügila on uus ja kahtlemata moodne. Uued on ka prügiveotariifid ? pean silmas eelkõige Loode-Eestit, näiteks Keilat. Korteriühistu esimehena pean vastama nõutute elanike järele­pärimistele, mis toimub prügi­veohindadega.

Näitlikustan: nii viis-kuus aastat tagasi maksis üks korter prügiveo eest 20 krooni kuus, mis tundus normaalne hind. Ent Jõelähtme prügila käivitamisega tõusid tariifid järsult, näiteks meil nominaalselt 3,5 korda, 70 kroonini kuus. Viimane hinnatõus, või õigemini viis, kuidas jäätmekäitlusfirma sellest korteriühistule teatas, oli ehtne näkkuparastamine: nagu te teate, astus Eesti Euroopa Liitu ja kütuseaktsiis tõusis, seoses sellega on prügi­veotariifid 1. juunist järgmised...

Ma tean, et siinkohal saan ma prügifirma vastuväidete osaliseks. Tarbija lõpphind on tõepoolest löödud mitmeks komponendiks, näiteks on lisandunud prügikonteineri rent, mis tundub põhjendatud. Ent kas viis-kuus aastat tagasi oli olukord teine? Prügi­firma konteiner seisis täpselt samal kohal.

Pole oluline, milliste kuluartiklite najal firma oma raha kätte saab, sest summa ei sõltu liidetavate järjekorrast. Ja maksame me 3,5 korda rohkem.

Tõsi, tänane tegelik tariif on madalam ? võit tulenes jäätme­käitlusturu jõulisest avamisest Keilas Cleanaway poolt. Ent kauaks?

Väidan, et suurima hinnatõusu põhjustas kohaliku prügila sulgemine ja veo pikenemine üle 100 kilomeetri, kui arvestada edasi-tagasi sõitu. Veomaa lühendamiseks oleks kindlasti vaja rajada uus Loode-Eesti prügila. Kuid 18. jaanuari Äripäevas küsib Argo Luude, ASi Cleanaway tegevdirektor ja ASi Tallinna Prügila nõukogu liige: ?Kellele on vaja veel üht prügilat?? Näiteks Keilale oleks väga vaja. Elanikke, kel pole võimalust loobuda prügiveoteenusest, ei huvita kahe suure jäätmekäitleja Cleanaway ja Ragn-Sellsi omavaheline kemplemine, vaid tasku­kohasem teenus, mis sõltub otseselt veomaa pikkusest.

Argo Luude vastab oma küsimusele aga nii: ?Tundub, et ainult ühele ettevõttele ? Ragn-Sellsile. [?] Rahateenimiseks keskkonna arvel.?

Ent kas prügiringi pikenemine ligi 100 kilomeetri võrra ei saastagi keskkonda? Argo Luude arvates nähtavasti mitte. Lisan oma rikutuse tasemelt, et niikaua, kuni tarbija prügiautode ekskursioonid mööda Eestimaad kinni maksab, on keskkonnaga kõik korras. Absoluuti jõudes võiks ju terve Eesti prügi vedada Jõelähtmele.

Ratsionaalselt võttes tuleb kaaluda, mis saastab keskkonda rohkem: kas 100 hektari kaasaegseks prügimäeks muutmine Loode-Eestis (samasuguseks, kui senine prügila Jõelähtmel) või 40 aasta jooksul prügiveokite auringid Jõelähtmele. Sest 40 aastat suudaks Jõelähtme prügi vastu võtta, parema sorteerimise ja suurema taaskasutuse korral kauemgi. Loodusseadused tasuta lõunaid ei võimalda ehk saastast vabanemiseks (prügiveoks) tuleb ise paratamatult saastata (põletada diislikütust, mis pärineb mittetaastuvast fossiilsest maavarast). Tõsi, ka uue prügila rajamine ja ekspluateerimine saastab keskkonda, kuid ma eeldan, et mitte rohkem kui Jõelähtme prügila. Seega jääb domineerivaks faktoriks ikkagi veokaugus.

Kõrgetel prügitariifidel on veel see keskkonnavaenulik taga­järg, et meie teeääred ? näiteks Tallinna ringteel ja Paldiski maanteel, mida mööda sõidan ? on täis autodest mahapoetatud prügikotte. Seal nad vedelevad kuni mõne heakorra­kampaaniani.

Uuseramute omanikud hiilivad kõrvale prügiveo lepingu sõlmimisest ja sokutavad saasta, kuhu juhtub. Hea veel, kui paljud prügikotid rändavad nagu käomunad korruselamute prügikonteineritesse, millega ühed maksavad kinni teiste jäätmed.

Aga metsa alla kallutatakse lausa koormate viisi ehitus­prahti. Julgen väita, et iga aastaga muutub olukord hullemaks. Ehk mida kaugemale jääb prügila, seda suurem osa prügist sinna ei jõuagi.

Küsimus on, mida tahab Eesti jäätmepoliitika saavutada: kas deklaratiivset, jäigalt administreerivat või tegelikku keskkonnasõbralikkust?

Autor: Mati Feldmann