07.02.05, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Taastuvelekter tähendab hinnatõusu

Einari Kisel

Alljärgnevaga soovitan täiendada minu poolt tuuleparkide rajamise kohta antud kommentaari, mis ilmus reedeses Äripäevas.

Eesti on seadnud eesmärgiks suurendada taastuvelektrist toodetava elektri osakaalu 5,1 protsendini brutotarbimisest aastaks 2010. Aastal 2000 oli taastuvelektri osakaal 0,1% elektri brutotarbimisest, aastaks 2003 oli osakaal kasvanud 0,5 protsendini.

Ligi 69% elanikest ei soovi maksta taastuvelektri tõttu kõrgemat elektri hinda. Ligi 10% on valmis maksma kuni 5 senti/kWh rohkem, 11% maksma üle 5 sendi/kWh. 10% jaoks oli raske küsimusele vastata (allikas: Saar Poll, 2002).

Artikkel jätkub pärast reklaami

1% taastuvelektri osakaal brutotarbimises tõstab elektri hinda kodutarbijale 0,6?0,7 senti/kWh võrra. Kui tuulikuid on Eestis rohkem kui 100 MW, tuleb täiendavalt tuulikute toodangu juures arvestada vajadust ehitada uus gaasil töötav elektrijaam, mis suudaks kompenseerida tuulikute ebaühtlasest tootmisest tulenevad elektri tootmise kõikumised. Taoline täiendav tuulik tähendab taastuvelektri iga täiendava 1% puhul elektrihinna tõusu ligi 1 sent kWh kohta.

Praegu on elektrivõrguga liitmisel ligi 100 MW tuulikuid. Need tuulikud peaksid järgmisest aastast alates tootma üle 4% Eesti brutotarbimisest. Lisaks sellele planeeritakse lähiaastatel puidul ja turbal töötavate elektrijaamade ehitamist, mis hakkaksid tootma taastuvelektrit ligi 2,5% Eesti brutotarbimisest. Elektrivõrguga sooviks praegusel kokkuostu hinna tasemel liituda täiendavalt vähemalt 100 MW tuulikuid.

Eeltoodust järeldub, et Eesti saavutab kindlasti seatud eesmärgi suurendada taastuvelektri osakaaluks 2010. aastal 5,1% brutotarbimisest, suure tõenäosusega kujuneb aastaks 2010 taastuvelektri osakaaluks vähemalt 7%.

Elektrituruseaduses sätestatud taastuvelektri kokkuostu hinnatase on väga atraktiivne taastuvelektriprojektide rajamiseks.

Kui valmivad kõik praegu liidetavad tuulikud ning praegu planeeritavad puidul ja turbal töötavad elektri ja soojuse koostootmise jaamad, tõuseb elektri hind Eestis kodutarbijale tulenevalt taastuvelektrist 4?5 sendi võrra kWh kohta. Kui võrguga liidetaks ka kõik seda praegu soovivad tuulikud, tõuseks elektri hind kodutarbijale veel vähemalt 5 sendi võrra kWh kohta, seega kokku vähemalt 9 senti/kWh. Vähemalt 80% tarbijate jaoks on selline elektri hinna tõus vastuvõetamatu.

Einari Kisel

Seotud lood

16.06.25, 16:01

Summus Capitali 8% intressiga võlakirjade märkimine kestab veel vaid loetud päevad

Enimloetud

Uudised

18.06.25, 06:00

Suure kodusõja lõpp: Bermanid ostsid BLRT Grupi tülikalt häälekad aktsionärid odavalt välja

Uudised

17.06.25, 18:54

Tühjaks veetud firma nõuab konkurendilt ja ekstöötajatelt üle 16 miljoni

Uudised

18.06.25, 11:14

Riigikohtuni vaielnud Pärnumaa vedaja vajub pankrotti

“Me ei saanud pangaga kaubale”

Börsiuudised

18.06.25, 14:56

Hispaania kinnisvara tootlusest unistavat investorit kollitab uus regulatsioon

Uudised

17.06.25, 17:36

“See on surnuks menetletud planeering.” Stockmanni ristmiku krundid ootasid 20 aastat

Saated

18.06.25, 08:25

Täna võib diisel kallineda 14 senti ja bensiin 8 senti liitri kohta

Viimased uudised

Investor Toomas

19.06.25, 12:40

Vanameistri ostunimekirjas pesitseb huvitav naftahiiglane

Uudised

19.06.25, 12:19

Michelini valikusse lisandus Eestist hulk restorane

Uudised

19.06.25, 12:16

Endised politseijuhid jäid ka teist korda õigeks

Börsiuudised

19.06.25, 11:53

Investorite haardes Saab jõudis olulise diilini Prantsusmaaga

Arvamused

19.06.25, 11:45

Sander Danil: turgude optimism püsib nõrkadel jalgadel

Börsiuudised

19.06.25, 11:29

Šveitsi keskpank langetas intressimäära nullini

Sisuturundus

19.06.25, 11:18

Reeda Kardinad & Disain: 30 aastat kodusoojuse teenistuses

Saated

19.06.25, 11:14

Estlink 2 pakub Eestile kümneid miljoneid hõlpu

Eerik Heldna ning Elmar Vaher Harju maakohtus.

Endised politseijuhid jäid ka teist korda õigeks

180° by Matthias Diether säilitas kaks Michelini tärni.

Michelini valikusse lisandus Eestist hulk restorane

“Kuna tollisõja makromõjude avaldumiseni läheb mitu kuud, sõltub lähiajal turu optimism eelkõige kaubanduslepetega seotud uudisvoost,” kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Sander Danil.

Sander Danil: turgude optimism püsib nõrkadel jalgadel

Endised politseijuhid jäid ka teist korda õigeks

USA keskpanga juhi sõnad lõpetasid aktsiate tõusu

Rootsi börsifirma Saabi jaoks on Pariisi lennundusnäitusele viidud luurelennuk end ära õigustanud, sest soolas on märkimisväärne tehing.

Investorite haardes Saab jõudis olulise diilini Prantsusmaaga

Lätlaste Indexo kaasas mitu miljonit eurot aprillis, nüüd küsib börsifirma juurde uut raha.

Läti börsifirma otsib uut raha: laenuturul tekkis suur huvi

2024. aasta neljanda kvartaliga võrreldes jäid samale tasemele vaid Tallinna korterite ruutmeetrihinnad.

Eluasemete hinnad kerkisid aastaga 4,6 protsenti

“Tasub kaaluda võimalust pakkuda Eesti turule viie aasta jooksul igal aastal 1 miljardi euro väärtuses riigikaitsevõlakirju,” kirjutab Citadele Eesti äripanganduse juht Andri Simo.

Andri Simo: aeg on riigikaitsevõlakirjade pakkumiseks igast küljest küps

Kohalik pilveteenus hoiab ettevõtte IT-süsteeme töös ka ebakindlal ajal

Sander Danil: turgude optimism püsib nõrkadel jalgadel

Andres Viisemanni (pildil keskel) sõnul nimetab mitu LHV konkurenti endiselt osa oma fonde aktiivseteks, kuid ainsaks põhjuseks peab ta seda, et sellega küsitakse tasu teenuse eest, mida ammu enam ei osutata.

Andres Viisemann paiskab teravaid kriitikanooli Luminori pihta

USA keskpanga juhi sõnad lõpetasid aktsiate tõusu

Föderaalreservi juhatuse esimees Jerome Powell.

USA keskpank jättis baasintressimäära muutmata

Kui investor Cathy Wood ostis mõningaid aktsiaid fondi juurde, siis tegi ta hiljuti ka mõned müügid, mille hulgas oli ka populaarne tehisintellektiaktsia.

Kolm aktsiat, mida tuntud fondijuht börsilt kokku ostab

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 28 p 20 t
Toimumiskoht:
Tallinn