Ametiühingud tõkestavad tööjõu vaba liikumist

Taani ametiühingud nõuavad, et Eesti firma palgalehel olev töötaja kuuluks nende kohalikku ametiühingusse. Rootsis korraldasid ametiühingud boikoti Läti ehitusfirma vastu, halvates firma töö. Euroopa Liidu riikide ametiühingud ei lase tööd teha neil, kes seda tahavad.

Äripäeva arvates saavad ametiühingud tõsiseks takistuseks meie firmade välisturule minekul. Euroopa Komisjon peab tööjõu vabas liikumises korra majja lööma.

Euroopa Liidu üks põhimõtetest on tööjõu vaba liikumine liidu sees. See oli ka üks olulisemaid pooltargumente, miks Euroopa Liitu üldse astuda. Praegu tundub, et tööjõu liikumist, õigemini selle liikumise takistamist, korraldavad hoopis ametiühingud oma protestiaktsioonidega.

Ametiühingud suudavad reageerida operatiivselt üksikjuhtumitele, aga Euroopa Komisjoni reaktsioon on kahjuks aeglane. Ometi peaksid ohjad olema komisjoni käes.

Kui sisenemine rikkamatesse Euroopa Liidu riikidesse on takistatud, on Eesti firmad määratud konkurentsihalvemusse. Eesti ei tee välisfirmadele takistusi siia turule tulekul, mängides ausat ja ühtlasi Euroopa Liidu põhimõtteid järgivat mängu.

Tõsi, oleks üks lihtne lahendus: ametiühingust pääsemiseks tõsta töötajate palka. Võib-olla see töötaks Eestis, kuid firmadel, mis töötavad rikastes Euroopa Liidu riikides, on see vaevalt võimalik ? palkade vahe on selleks liiga suur. Vahed Euroopa Liidu sees jäävad ? on riike üle ja on alla liidu keskmise palgataseme. Ametiühingud näivad nõudvat võimatut, et kõigi töötajate palk peab olema üle keskmise numbri.

Samas, aeg siiski vähendab erinevusi, näiteks Eesti ja Euroopa Liidu vahel, kuna Eesti majanduskasv on kiirem liidu keskmisest. On oluline mõista, et mida vähem vaesemaid riike kõikvõimalike vahenditega takistatakse, eriti veel ebaseaduslikult, seda kiiremini vaesemad järele võtavad ja probleemid kaovad iseenesest.

Eesti saab varsti uue välisministri. Anname talle omalt poolt ühe soovituse: rohkem tuleks tegelda Eesti ettevõtete konkurentsivõimega välisturul ja tööjõu vaba liikumise põhimõtte rakendamisega. Eesti ametlik välispoliitika pole seni eriti pööranud tähelepanu välismaiste ametiühingute protestiaktsioonidele, mis on suunatud Eesti firmade ja kodanike vastu.

Enne liitu astumist boikoteeriti näiteks meie kaubalaevu Soomes, keelduti neid lossimast. Ei anna võrrelda Ameerika Ühendriikidega, mis kaitseb kiivalt oma firmade huve välisriikides. Või pole Euroopa Liit meie jaoks enam välis-, vaid sisepoliitika? Tegelgu siis siseministeerium.

Ent Tartu Ülikooli ametiühingu kodulehe arhiivist leiab huvitava teate: 2003. aasta suvel lõpetavad Taani ehitusala töötajate ametiühingud koostöö Taani Ehitusala Tööandjate Assotsiatsiooniga, sest nende tegevdirektor soovitas tööandjatel kasutada odavat tööjõudu Kesk- ja Ida-Euroopast pärast nende riikide ühinemist Euroopa Liiduga 2004. aasta mais.

On kahetsusväärne, kui tööjõu liikumist korraldavad ainsana ametiühingud, kes streike organiseerides ei taha ise tööd teha ega luba töötada ka neil, kes seda sooviksid.

Autor: ÄP