Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Avatud kontori mõju peegeldub töö kvaliteedi languses

    Tallinna Tehnikaülikooli professor Mare Teichmann leiab, et avatud büroo kahjulikku mõju saab eelkõige tuvastada keskmisest kõrgema stressitaseme, läbipõlemise ja nõrkade töötulemuste järgi.
    ?Ei saa muidugi öelda, et avatud büroo oleks võrdselt kõigile kahjulik ? mõnele inimtüübile see sobib, mõnele mitte,? arvab Teichmann. ?Meeskonnatööks ja koosolekuteks võib see olla üsna hea lahendus, samas aga vaikset omaette töötamist või mõtisklemist segab kindlasti, kui näiteks keegi kohe kõrval valju häälega räägib.?
    Teichmann soovitab tööandjal jälgida töötajaid ning töötulemusi, et selgitada välja, kas tööd on kasulikum teha avatud või siiski pigem suletud kontoris. ?Kui ikka paljud töötajad on rahulolematud, väsinud ja pidevas stressis ning praagi ja vigade protsent on kõrge, siis ei pruugi avatud kontorilahendus sellele kollektiivile sobida,? tõdeb Teichmann.
    Contant Eesti ASi juhatuse liige Ele Lepik ütleb, et nemad leidsid oma avatud kontori müraprobleemile lahenduse vaheseintest ja vaipadest. ?Paigutasime üsna palju vaipu ja lilli ning paigaldasime mõnesse kohta ka madalad vaheseinad,? räägib Lepik.
    Kui peaks selguma, et avatud büroo kahjustab töötajate tervist, siis tuleks Lepiku sõnul kiiresti järele mõelda, kuidas seda probleemi lahendada. Paraku on nende maja ehitatud just avatud kontorite jaoks ning vaheseinte ehitamise korral ei liiguks enam õhk piisavalt. Seega oleks lahenduseks madalad vaheseinad või kui asi ikka päris hull peaks olema, siis uued bürooruumid.
    Seni pole peale liiga kõrge mürataseme muid avatud kontoriga seotud probleeme olnud. Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja Jaan Kivialli sõnul õigusaktid seda küsimust ei reguleeri ning mingit uurimist pole tööinspektsioon ka teinud.
    ?Ega meil poleks selle tulemustega ka palju teha, sest sekkuda ja ettekirjutusi teha saab tööinspektsioon ikka siis, kui midagi on vastuolus õigusaktidega,? leiab Kiviall. ?Isiklikult arvan, et meie inimestele avatud bürood valdavalt ei meeldi. Olen näinud nn büroomaastikku, kus heliisolatsioon pole hea ja peaaegu terve saalitäis inimesi peab mingil määral tahtmatult kuulama teiste jutte. Loomulikult segab see kontsentreerumist, keda rohkem, keda vähem.?
    Kivialli arvates võib mõningaid probleeme tekkida ka seoses õhuvahetusega. ?Arvan, et suures saalis, mis on tavaliselt mingil määral ümber kujundatud vaheseintega, mööbliga jm, on raskevõitu tagada tasakaalustatud ventilatsiooni,? arutleb Kiviall. ?Olen näinud niisugust suurt ruumi, kus ühes küljes oli õhuvahetus korralik, teises aga üpris kehvake.?
    Kivialli sõnul selgus ka ühe firma töökeskkonnanõukogu aastaülevaatest, et neil oli just samasugune probleem ? õhuvahetus kontori ühes otsas oli liiga kiire, teine ots aga oli täitsa umbne. Seal leiti lahendus mööbli ümberpaigutamisega. ?Karta on, et paljudel juhtudel ei tulda selle peale, et sel kombel võiks küsimuse lahendada, ja siis ongi töötajatel paha,? märgib Kiviall.
    Töötervishoiuarst Viive Pille sõnul sõltub avatud büroo sobivus konkreetsest inimesest, sest mõned meist vajavad töösse süvenemiseks rohkem rahu kui teised.
    ?Ega see just kõige parem variant ei ole,? nendib Pille. ?Kas just kahjulik, seda ei julgeks öelda, aga keskendumist segada ja seeläbi töövõimet langetada võib töö avatud kontoris küll.?
    Pille arvates võib sedalaadi töökorraldus tekitada inimestes pinget ja tööstressi. Probleemi lahendamiseks tuleks konsulteerida mõne töötervishoiuarsti või töökeskkonnapsühholoogiga ning kindlasti läbi viia ka töötajate rahulolu uuringuid, soovitab Pille, lisades, et kerge töö see kindlasti ei ole.
  • Hetkel kuum
Lauri Läänemets: tööandjad, miks pärast kokkulepet rusikas taskus käia
Kokkuleppest tõsta alampalk euroopalikule tasemele peaksid tööandjad rääkima uhkusega, mitte kui valitsuse pealesunnitud kannatusest, kirjutab SDE esimees, siseminiser Lauri Läänemets.
Kokkuleppest tõsta alampalk euroopalikule tasemele peaksid tööandjad rääkima uhkusega, mitte kui valitsuse pealesunnitud kannatusest, kirjutab SDE esimees, siseminiser Lauri Läänemets.
Rait Kondor: Reformierakond meenutagu oma ideelist alustala
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Algajad investorid meenutavad: hakka lihtsalt pihta
Börsile on viimaste aastate jooksul tulvanud tuhandeid investoreid ning alustades on nad võtnud kuulda praktilisi nõuandeid investeerimis­kogukonna tuntuimatelt esindajatelt. Nüüdseks on nad saanud investorielu juba mõnda aega maitsta ja üle elanud nii oma esimesed õppetunnid kui saanud tunda ka eduelamusi.
Börsile on viimaste aastate jooksul tulvanud tuhandeid investoreid ning alustades on nad võtnud kuulda praktilisi nõuandeid investeerimis­kogukonna tuntuimatelt esindajatelt. Nüüdseks on nad saanud investorielu juba mõnda aega maitsta ja üle elanud nii oma esimesed õppetunnid kui saanud tunda ka eduelamusi.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Raadiohitid: ehitusturu langus ja tööriistad finantsvabaduseks
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Raadiohommikus: kriisid-kriisid-kriisid naftaturul, Põhjamaade majanduses ja arenenud maailma demograafias
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
USA finantsist: ei tea, mida te sööte, aga Eesti suudab genereerida väikeseid Steve Jobse
Ameerika finantsist ja raamatute autor James Breiding uurib väikeriikide edu saladust. Kui ta avastas, et riigi suuruse ja selle SKT vahel elaniku kohta ei ole korrelatsiooni, hakkas Breiding uurima, mis võimaldab väikestel riikidel edu saavutada.
Ameerika finantsist ja raamatute autor James Breiding uurib väikeriikide edu saladust. Kui ta avastas, et riigi suuruse ja selle SKT vahel elaniku kohta ei ole korrelatsiooni, hakkas Breiding uurima, mis võimaldab väikestel riikidel edu saavutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.