Avatud kontori mõju peegeldub töö kvaliteedi languses

Contant Eesti ASi juhatuse liige Ele Lepik ütleb, et nemad leidsid oma avatud kontori müraprobleemile lahenduse vaheseintest ja vaipadest. ?Paigutasime üsna palju vaipu ja lilli ning paigaldasime mõnesse kohta ka madalad vaheseinad,? räägib Lepik.

Kui peaks selguma, et avatud büroo kahjustab töötajate tervist, siis tuleks Lepiku sõnul kiiresti järele mõelda, kuidas seda probleemi lahendada. Paraku on nende maja ehitatud just avatud kontorite jaoks ning vaheseinte ehitamise korral ei liiguks enam õhk piisavalt. Seega oleks lahenduseks madalad vaheseinad või kui asi ikka päris hull peaks olema, siis uued bürooruumid.

Seni pole peale liiga kõrge mürataseme muid avatud kontoriga seotud probleeme olnud. Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja Jaan Kivialli sõnul õigusaktid seda küsimust ei reguleeri ning mingit uurimist pole tööinspektsioon ka teinud.

?Ega meil poleks selle tulemustega ka palju teha, sest sekkuda ja ettekirjutusi teha saab tööinspektsioon ikka siis, kui midagi on vastuolus õigusaktidega,? leiab Kiviall. ?Isiklikult arvan, et meie inimestele avatud bürood valdavalt ei meeldi. Olen näinud nn büroomaastikku, kus heliisolatsioon pole hea ja peaaegu terve saalitäis inimesi peab mingil määral tahtmatult kuulama teiste jutte. Loomulikult segab see kontsentreerumist, keda rohkem, keda vähem.?

Kivialli arvates võib mõningaid probleeme tekkida ka seoses õhuvahetusega. ?Arvan, et suures saalis, mis on tavaliselt mingil määral ümber kujundatud vaheseintega, mööbliga jm, on raskevõitu tagada tasakaalustatud ventilatsiooni,? arutleb Kiviall. ?Olen näinud niisugust suurt ruumi, kus ühes küljes oli õhuvahetus korralik, teises aga üpris kehvake.?

Kivialli sõnul selgus ka ühe firma töökeskkonnanõukogu aastaülevaatest, et neil oli just samasugune probleem ? õhuvahetus kontori ühes otsas oli liiga kiire, teine ots aga oli täitsa umbne. Seal leiti lahendus mööbli ümberpaigutamisega. ?Karta on, et paljudel juhtudel ei tulda selle peale, et sel kombel võiks küsimuse lahendada, ja siis ongi töötajatel paha,? märgib Kiviall.

Töötervishoiuarst Viive Pille sõnul sõltub avatud büroo sobivus konkreetsest inimesest, sest mõned meist vajavad töösse süvenemiseks rohkem rahu kui teised.

?Ega see just kõige parem variant ei ole,? nendib Pille. ?Kas just kahjulik, seda ei julgeks öelda, aga keskendumist segada ja seeläbi töövõimet langetada võib töö avatud kontoris küll.?

Pille arvates võib sedalaadi töökorraldus tekitada inimestes pinget ja tööstressi. Probleemi lahendamiseks tuleks konsulteerida mõne töötervishoiuarsti või töökeskkonnapsühholoogiga ning kindlasti läbi viia ka töötajate rahulolu uuringuid, soovitab Pille, lisades, et kerge töö see kindlasti ei ole.