Kinnisvarapidu euroliidus jätkub

Tõnis Arnover

USA keskpank on mõnda aega baasintressi sammhaaval kergitanud, kuid Euroopas püsib see kahe protsendi peal juba 20 kuud. Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet on mitu korda teinud vihjeid vajadusest intressi tõsta. Et aga eurotsoonis kaaluka Saksamaa ja ka Itaalia majanduskasv on jälle ootamatult aeglustunud, on Euroopa Keskpank asjatundjate arvates sunnitud intressitõstmise otsuse laenuvõtjate rõõmuks taas edasi lükkama. Sest muidu võib Saksa majandus jälle seisakusse langeda.

?Kinnisvarahinnad on eurotsooni majanduse ühtlustamatuse kõige äärmuslikum näide,? ütles Barclays-panga peaökonomist Julian Callow Wall Street Journalile. Barclays Capitali hiljutise uuringu kohaselt kerkis eurotsooni majahinnaindeks mullu 8,7% aastas ning jätkab sama hoogsas tempos ka tänavu. Osa riikides oli tõus palju suurem. Nii kerkisid Prantsusmaal, Hispaanias ja Iirimaal kinnisvarahinnad aastaga vastavalt 15,5, 15 ja 12%.

Hispaanias, kus kinnisvarahinnad on 1997. aastast saati tõusnud umbes 150%, on majaehitusest saanud tõeline majandusmootor. Ehitus annab riigi SKPst ligi viiendiku. Mullu alustati seal 675 000 maja ehitamist, mille tellijad rannarajoonides on paljud välismaalased: britid, sakslased, prantslased. Hispaania keskpank kinnisvaramulli lõhkemisse ei usu, väites, et Hispaania kodumajapidamiste võlakoorem on väiksem kui paljudes teistes ELi riikides.

Saksamaal ei tõusnud eluasemehinnad aga üldse. Itaalias, kus majandus teeb samuti vähikäiku, on kinnisvarahinnad kerkinud ca 10% aastas. Seda on soodustanud ülisoodsad laenud. Nii on 20aastane 1,57 miljoni krooni suurune laen, mille intress on 3,9%, igati jõukohane keskmisele perele, kes ei jäta seda muidugi kasutamata.

Ökonomistide hinnangul on Itaalia majandus kaotanud oma rahvusvahelist konkurentsivõimet ja seetõttu haavatav Euroopa Keskpanga intressitõstmise suhtes, mis omakorda ei pruugi hästi mõjuda euro tervisele.

Keskpanga andmeil kasvasid eelmise aasta viimastel kuudel eluasemelaenud 10protsendilise aastatempoga, mis on kiireim kasv pärast 2000. aasta algust. See sunnib igas riigis laene tegevaid panku hindama riske, et kas kliendid suudavad võimaliku intressitõusu valutult üle elada.

Näiteks Soomes kasvasid eelmisel aastal kinnisvaralaenud aastas 15% ehk 86,9 miljardi krooni võrra. Laenutähtaja lükkamist 60 aastale ning laenu vormistamist mõnes panga tunni ajaga nimetas näiteks Ahvenamaa Alandsbankeni tegevdirektor Peter Grönlund 80. aastate pillerkaari kordumiseks, mis võib kurvalt lõppeda.

Ka Eesti Panga president Vahur Kraft on Eestis toimuva laenubuumi üle korduvalt muret väljendanud ning soovitanud laenuvõtjatel arvestada, kas nad baasintressi tõustes ikka suudavad oma laenumakseid tasuda.

Eurotsooni mittekuuluvas Suurbritannias on majahinnad kümne aastaga keskmiselt kolmekordistunud. Seal on Inglise keskpanga baasintressi tõstmine 4,75 protsendile turgu juba mõnevõrra jahutanud. Teises eurotsoonist väljapool olevas riigis Rootsis on eluasemelaenud kasvanud 13protsendilise aastatempoga, kuid baasintress püsib seni 2% tasemel.

Kõiki huvitab muidugi, mida otsustab Euroopa Keskpank, mis homme peab kuukoosolekut. Õnneks on keskpanga üks tähtsamaid indikaatoreid inflatsioon kukkunud detsembri 2,4 protsendilt jaanuaris 1,9-le ehk allapoole panga soovituslikku 2% taset.

Et Euroopa Komisjoni avaldatud tööstuse tulevikuusu indeks näitab järsku langust ning eurotsooni majanduskasv on Saksamaa ja Itaalia tõttu aeglustunud, siis on enamik analüütikuid veendunud, et keskpank ei saa praegu intressitõstmisega majanduskasvu ohtu seada, vaid on sunnitud seda edasi lükkama.

Kinnisvarapidu euroliidus jätkub

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised