Sidelahendusele mõtle enne krundiostu

Ehitusloa saamiseks nõuab osa kohalikke oma­valitsusi kinnisvaraarendajatelt sidelahenduste tehnilisi tingimusi. Kahjuks juhtub vahel ka nii, et sidelahenduste kaablivõrgu projekt küll kooskõlastatakse, kuid jäetakse hiljem täitmata.

Arendatavas piirkonnas on aga investeering side­võrgule tunduvalt odavam kui juba valmisehitatud elurajoonis, kus tuleb lahendus leida igale kliendile eraldi.

Valmis elurajoonis sidevõrgu rajamine tähendab kaevetöid äsja valminud tänavatel ning laveerimist juba rajatud kommunikatsioonide ning haljastuse vahel. Võrgu ehitamine on tülikas ka siis, kui see tuleb rajada läbi mitme maavalduse, milleks on seadusejärgselt vaja omanike notariaalset nõusolekut.

Osa kinnisvaraarendajaid kooskõlastab sideprojektid korralikult, ehitavad arenduspiirkonda võrgud ja garanteerivad klientidele kva­li­teetse telekommunikatsioonilahenduse valmimise. Teised kinnisvaraarendajad ehitavad sidevõrgud osaliselt, nii et näiteks krundile jäävad liiniosad tuleb kliendil endal lasta ehitada. Sel juhul peab krundiostja arvestama võrguga liitumise tasuga, mis sõltub enamasti kaabliehituse maksumusest.

Samas tegutseb ka kinnisvaraarendajaid, kes kulude kokkuhoiu eesmärgil sidelahendust ei raja ja ütlevad kliendile, et küll telekommuni­katsioonioperaatorid ise tulevad ja teevad. Sellisel juhul võivad kliendid üldse ilma sideta jääda, sest üksikuid trasse läbi mitme kinnistu ning juba tehtud haljastuse ja sissesõiduteede ehitada on väga kulukas ja tülikas.

Samuti ei tasu operaatoril hakata ühe kliendi pärast arenduspiirkonda juurde­pääsu­võrku ehitama.

Uude elamupiirkonda krun­ti ostes tuleks kindlasti arendajalt küsida, kas ja kuidas on plaanitud side lahendada ning kes katab liinide rajamise kulud. Sidelahendus peaks kindlasti olema kajastatud ka krundi ostu-müügilepingus, et kliendil oleks garantii arendaja antud lubaduste täitmise osas.

Kui arendaja on jätnud sidevõrgu osaliselt või täielikult ostjate lahendada, siis tuleks uurida, kui palju läheb sideliinide rajamine maksma ning kuidas on lood alternatiivsete sidevõimalustega piirkonnas, näiteks kas saab kasutada raadiotelefone või raadiointernetti, sest tagantjärgi on trasside rajamine kulukam ja keerulisem nii operaatoritele kui ka krundi ostnud inimestele.

Sidevõrguga liitudes tuleb krundiostjal arvestada mitme võimalusega. Kui sideliinid pole krundi piirini või majani rajatud, siis tuleb tasuda nii liiniosa ehitusmaksumus kui ka liitumise tasu. Kui liiniosad on rajatud, siis tuleb arvestada vaid hinnakirjajärgse liitumistasuga, mille suurus sõltub sellest, milliseid tooteid soovitakse, ning teenusepakkujast. Näiteks kui varem on kliendil olnud Elioni telefoni- või interneti püsiühendus, siis on ümberpaigutamise tasu 30 krooni.

Kui kolida elama metsatallu, kus läheduses kaabli­võrku ei ole, siis võib kaabel­ühenduse väljaehitamine osu­tu­ da keerukaks ning ebaotstarbekalt kalliks. Siis on mõttekas endiselt omanikult või telekommunikatsiooni operaatorifirmadest uurida, kas maja jääb mõne raadiolahenduse levialasse.

Teenusepakkujate tingimused on erinevad. Mõni väiksem pakkuja soovib, et klient ostaks endale ise kasutajaseadmed koos antenniga, milleks võib olenevalt asukohast ning seadmete tüübist kuluda kuni 10 000 krooni või rohkemgi. Elion aga kannab ise kliendi eest suured investeeringud tugijaama ning teiste seadmete paigaldamiseks.

Nii võib öelda, et esialgne kokkuhoid sidelahenduse rajamisel võib mõne aja pärast värske majaomaniku rahakotile tõsise hoobi anda või palju tüli tekitada. Seetõttu ongi soovitatav planeerid sidelahendus kohe koos teiste kommunikatsioonide ja trasside kavandamisega.

Autor: Raigo Rommot