Eestlane armastab sauna, olgu selleks siis türgi, soome saun, suitsusaun või viimasel ajal populaarsust kogunud infrapunasaun, kliente jagub kõikjale. Lisaks SPA-hotellidele ja tervisekeskustele pakuvad turismitalud ja puhkekeskused üksteise võidu järjest põnevamaid võimalusi ihuharimiseks, üks eriliselt mõnus näide sellest on tünnisaun ja selle noorem vend tõrresaun. Vahe seisneb selles, et tünnisaunas on vesi sees, tõrresaunas aga mitte.
Loomulikult pole tünnisaun mõeldud kasutamiseks traditsioonilise saunana, see on ikka pigem mõnus ajaveetmise vorm. Sõltumata ilmast on mõnus tünnis sõpradega istuda ja taevatähti imetleda. Mitmel aastal on ju rahvusvahelised telekanalid näidanud pilti suusatamise Otepää maailmakarikaetapilt, kus seltskond pealtvaatajaid tunde mõnusalt kuumas tünnis veedab ja võistlust vaatab, kuigi väljas mituteist miinuskraadi. Tänavu oli tünnisaunal oma koht ka Otepää Eesti talvepealinnaks kuulutamisel, nimelt oli suusa-Meka külje all asuva Marguse puhkebaasi administraatorite seltskond end selle ürituse ajaks Otepää keskväljakul mõnusasti tünnis sisse seadnud.
Veetemperatuur soojaks köetud tünnis on 35?40 kraadi, seetõttu pole kuumas vees mõnuledes vaja külma karta. Vaid tuttmüts peas on oluline aksessuaar, kui väljas paugub samal ajal kõva pakane.
Marguse puhkebaasi juhataja Auli Solo tunnistab, et puhkekeskuse üheks tõmbenumbriks ongi saanud just nimelt tünnisaun. Eriti populaarne on see kõrghooajal, see tähendab suvel ja talvel, samas on aastas vähe selliseid päevi, kus tünni üldse kütma ei pea. Tünni kütmine on aga omaette teema ? suvel köetakse seda nelja tunni ringis ja puid kulub siis keskmiselt 0,4 tihumeetrit. Talvel kõva pakasega (?20 kraadi) kulub kütmiseks aega lausa kümme tundi ning selle aja jooksul põletatakse ära peaaegu üks tihumeeter puid. Selle aja jooksul soojendatakse tünnisauna tarvis kolm kantmeetrit vett, mille sisselaskmisele kulub kaks tundi. Loomulikult vahetatakse vett iga saunakorra järel ja ka tünn ise tahab ülepesemist. Vee väljalaskmine tünnist läheb kiiremini ? selleks kulub umbes tund.
Külmal ajal on pikk kütmisaeg takistuseks, miks paljud ei taha talvel tünnisaunaga tegemist teha. Tõrresauna näol on probleemile leidnud lahenduse Nelijärve puhkekeskus. Seal on küll traditsiooniline tünnisaun, kuid nüüdsest ka tõrresaun, mille kütmisele kulub ka talvel vaid pool tundi. Ent eksootiline ja omapärane asi on seegi. Tõrresaun näeb välja nagu külili keeratud tünn, millel on uks ees ja selle ees väike varjualune. Tõrre sees on aga tavaline puuküttega ahi ja saunalava. Õues võetakse end riidest lahti ja siis kiiresti lavale! Korraga mahub sellisesse tõrresauna 3?4 inimest ja tavaliselt veedavad nad seal tunni või kaks.
Nelijärve puhkekeskuse administraatori Ene Kirsipuu sõnul on selle kuu aja jooksul, mil puhkekeskus on tõrresauna pakkunud, selle populaarsus aina tõusnud. ?Algul inimesed vaatavad võõristavalt ja kahtlevad ikka päris kõvasti, kuid saunast tulles ollakse täiesti vaimustatud ja silmad säravad peas,? selgitab ta. Eks tõrresaunu on ka mitmesuguseid, sealhulgas selliseidki, millel on eraldi pesu- ja riietusruumid ja ruumigi oluliselt rohkem, kuid hetkel tundub, et ka väiksemat sorti tõrrest ollakse Nelijärvel vaimustatud, räägib Kirsipuu.
Ka Otepää lähedal asuva Marguse puhkebaasi klientidest on palju selliseid, kes tõesti vaid tünni pärast kohale tulevadki. Kommentaarid on olnud vaid äärmiselt positiivsed ? kui ikka istuda pimedas, kuu ja tähtede valgel vaba taeva all tünnis, kõrval ka väike drink... kirjeldab puhkebaasi juhataja Auli Solo. ?Oleme pannud ka tõrvikud tünni serva põlema, mis muudab õhtu veelgi muinasjutulisemaks. Ja tünnis istutakse tunde,? lisab Solo.
Tünnis on tavapäraselt kohti kuuele inimesele, kuid teadaolevalt pole veel ka 10?12 inimest probleemiks. Selliseid inimesi, kes pärast tünnisauna proovimist poleks sellega rahule jäänud, polegi olnud, kinnitasid kõik küsitletud. Ja lisaks traditsioonilistele saunamõnudele saab tünnis ka tantsida.
Kas saunamehed on tünnidest ka midagi huvitavat leidnud? Tünnisaunateenust pakkuvate majutusasutuste kinnitusel on mõnikord tulnud tünnist nähtavale fotoaparaate, käterätikuid, ehteid, söögiriistu, naistepesu (aga naisi mitte...) jms.
Autor: Annely Allik
Seotud lood
“Energeetikas levib müüt, et vana töötab jätkuvalt edasi ehk saame vana ja fossiilsetel kütustel põhineva mudeliga edasi minna. Kuna investeeringud energeetikasse on suured, siis aus oleks uutesse võimsustesse tehtavate investeeringute kõrvale tuua ka summad, mida on vaja vanade seadmete töökorras hoidmiseks,“ rõhutab saates Utilitase juht Priit Koit. „Sellisel juhul pole need vahed suured ja tuleb investeerida õigetesse asjadesse, sest investeerida tuleb niikuinii.“