Paluks Jürgen Ligilt faktitäpsust. Ligi valetab, kui ta väidab eilses Äripäevas, et Werolit käisid noolimas ka minu poolt esindatud kohalikud maaettevõtted, ent neil polnud raha.
Ma esindasin 2001. aastal piimandusühistut E-Piim, kes tegi Hüvitusfondile ettepaneku, et viimane paneks tol hetkel Hüvitusfondi omanduses olevad Werol Tehase ASi enamusaktsiad avalikku müüki. Pöördusin tol korral Jürgen Ligi kui Hüvitusfondi nõukogu esimehe poole, sealjuures esitasin Ligile eelpool nimetatud firma volikirja ja Saksa Riikliku Investeerimis- ja Arengupanga (DEG) poolt väljastatud kavatsuste protokolli Weroli aktsiate ülevõtmise finantseerimiseks summas kuni 15 miljonit Saksa marka.
Hindasime tol korral Hüvitusfondi osaluse turuväärtust umbes 80 miljonile kroonile. Erinevalt Hüvitusfondi nõukogu suhteliselt asjatundmatutest liikmetest hindasid Saksa panga eksperdid meie kavatsusi äärmiselt tõsiselt. DEG, mille õlisektori laenuportfell ulatus tollal 1,7 miljardi Saksa margani, pani ka E-Piima arengule aluse.
Kuid just Ligi oli see mees, kes meie pakkumist ignoreeris. Väidan, et Weroli aktsiate müükipaneku viivitamisega neli aastat on riik saanud vähemalt 60?70 miljonit krooni kahjumit. Kogu kirjalik asjaajamine Ligiga on mul ajaloolise tõe huvides kodus mapi vahel.
Tänase informatsiooni juures me nii riskantset sammu enam ette ei võtaks. Weroli pinnalhoidmiseks tuleb läbi nõelasilma pugeda. Neli aastat tagasi uskusime, et suudame Weroli arendusse kaasata Uus-Meremaa firma, kes segas margariini ELi ja Vene turgude tarbeks; et suudame
Euroopa partnerite abiga viia rafineeritud õli suurte kommi- ja jäätisevabrikuteni ning välja tulla korraliku seguõlide sortimendiga Balti ja Skandinaavia turgudel.
Weroli erastamisega seoses soovitan põllumajandusministeeriumil kaaluda, kui mõistlik ikkagi on aktsiate müük täna. Äkki tuleks müüki panna hoopis Weroli varad? Selliselt erastades on suurem tõenäosus, et riik oma vahendid Weroli alt ka kätte saab. Need aktsiad ei maksa ju enam suurt midagi.
Autor: Alar Oppar
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.