Kerge kiiksuga kontor peletab argihallust

Jungenti interjööri lõid 2004. aastal sisearhitektid Jan Graps ja Ken Kristjan Ruut, kes said selle eest Kultuurkapitali preemia. ?Tellija nõudmine oli, et kuna selline hoone sai ostetud, siis et ei toimuks Gyprociga katmist ega mingit kandilist remonti, vaid tuleks maja iseloom välja,? selgitab Jan Graps.

Arhitektid mängisid ekspressiivsete elementide, materjalide, värvilahenduste ja valgusega, eesmärk oli kiskuda töötajad teadlikult välja tavapärasest kontorimiljööst. ?Kujunduse iseloom on ühelt poolt tehnitsistlik ja tekno, teisalt glamuurne, MTV-lik, marilynmansonlik,? ütleb Graps.

?Plaan oli selline, et sisekujundus tuleks erinev üldisest magedast eurodisainist,? räägib ASi Jungent nõukogu esimees Rene Kuulmann. ?Et oleks lõbus ja mänguline ja ei tüütaks ära pikemas perspektiivis, et oleks oma kiiksud sees.? Kuulmanni arvates väärivad firma töötajad huvitavat ja argihallust peletavat töökeskkonda, kuhu nad tahavad ka järgmisel päeval tagasi tulla.

Maja renoveerimine koos mööbliga maksis viis miljonit krooni. ?See oli küll laks vastu rahakotti, aga kui töötajatel on sellest palju rõõmu, siis see tasub ära,? kinnitab Kuulmann.

Maja neljal korrusel vahelduvad ajaloolised ja ultramoodsad detailid. On säilitatud võimalikult palju hoone ehedust, nagu puittalad, kivitrepp ja kalasabamustrilised tellisvõlvid. Äärmiselt tänapäevane sisustus ? lakooniline mööbel, punasest klaasist vaheseinad ja kroomitud trepikäsipuud ? sobitub täiuslikult vana ja väärikaga.

Mööbliks on spoonmööbel Incognito, palju on ka koostöös Standardiga valminud eritellimusmööblit, näiteks suured lauad. Mööbel on arhitektide sõnul kogu kontseptsiooni üks osa. See on jagatud poolväärikaks (Incognito) ja tehnitsistlikuks kontorimööbliks (Standard). Loodud on ka üheskoos suure laua ümber töötamise võimalused, mida kohtab sageli reklaamibüroodes.

?Üleüldiselt arhitektide väljapakutud asjad meeldisid, suhtlesime tihedalt ja naersime ühiselt ja mõnele asjale keerasime veel vindi peale,? tunnistab Kuulmann. ?Pehme mööbli osas pidi kompromisse tegema, aga ainult seetõttu, et inimestel mugavam oleks, et mööbel oleks ka tagumikusõbralik.? Mõistagi tuli teha kompromisse ka hinnas, sest remondieelarve polnud piiritu ning Kuulmanni arvates ei saagi kõiki kaarte korraga lauale panna. ?Me ei tahtnud teha liiga hästi,? selgitab ta.

Ühed Kuulmanni lemmikud on punased klaasid, mis eriti hästi mõjuvad päikesega ning mis tema sõnutsi tekitavad huvitavaid mõttekäike, samuti punasest klaasist lauad. Tähelepanu väärivad ka interjööri osana eksponeeritud Kaido Ole kubistlikud maalid, millest igaühel on oma lugu.