• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,00%6 198,01
  • DOW 300,00%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 100−0,2%8 767,74
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,00%6 198,01
  • DOW 300,00%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 100−0,2%8 767,74
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • 28.03.05, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veekoguäärsed ehituspiirangud erinevad paikkonniti

Maa ostmine on üks keerulisemaid kinnisvaratehinguid just oluliste tingimuste tõttu, mis määravad ära selle maa tulevase kasutusotstarbe ja -võimalused.
Seda infot omamata on suur oht sattuda probleemidesse, mida kellelgi vaja pole. Enne veekoguäärse maa ostmist tasub konsulteerida piirkonna kinnisvaraspetsialistidega, kes oskavad rääkida piirkonna eripäradest ja seadustest.
Kes meist ei sooviks kodu mere kaldal? Ilus vaade loojuvale päikesele otse aknast ning rahustav lainete loksumine mõnekümne sammu kaugusel koduuksest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui hiljutised tormid välja arvata, siis tundub, et muu seda idülli kõigutada ei saakski. Siiski ei ole reaalsus nii idülliline. Ilus veekoguäärne krunt võib osutuda ehituskeelutsoonis olevaks või muul seaduses sätestatud viisil sedavõrd piirangutega seotud olla, et seal ei saad muud teha kui suvel telkida ja liha grillida.
Esiteks peab veekoguäärset krunti osta sooviv inimene endale aru andma, et isegi, kui krundi piirid ulatuvad vee piirini, ei saa seaduse järgi takistada inimeste ja loomade liikumist veekoguäärsel alal, mida nimetatakse kallasrajaks.
Veeseaduse § 10 lõige 1 annab järgneva selgituse: kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest (veeseaduse § 29 lõige 3 järgi maakatastri kaardil märgitud veekogu piir) ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba.
Lisaks on looduskaitseseaduse § 35 kohaselt rannal või kaldal piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd, mis seab piirangud maa kasutamisele. Kõikide vööndite laiuse arvestamise lähtejooneks veekogu piir.
Looduskaitseseaduse § 36 lõige 1 sätestab, et rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. Seega, näiteks mere või jõega piirneva krundi omanikul ei ole õigust piirata teistel inimestel kallasrajal jalutada, koeri jalutada või ujumas käia. Igasugused tehislikud piirded liikumise takistamiseks on seadusevastased ja näiteks kõrge aia rajamine vee piirini on keelatud.
Nagu Eestis ikka, on igal asjal erandeid. Ehituskeeluvööndi ulatust on seaduse järgi võimalik vähendada või suurendada ning selle muutmist käsitleb looduskaitseseaduse § 40.
Tavaliselt on erandid seotud konkreetse piirkonna eripäradega ja ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus üldplaneeringuga suurendada, aga vähendamine võib toimuda ainult keskkonnaministri nõusolekul.
Näiteks Harku vallas on Tiskre oja ehituskeeluvööndit vähendatud 30 meetrini (keskkonnaministeeriumi kiri 14.11.1997, nr 19-3/2561).
Autor: Meelis Päeren

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele