Veekoguäärsed ehituspiirangud erinevad paikkonniti

Maa ostmine on üks keerulisemaid kinnisvaratehinguid just oluliste tingimuste tõttu, mis määravad ära selle maa tulevase kasutusotstarbe ja -võimalused.

Seda infot omamata on suur oht sattuda probleemidesse, mida kellelgi vaja pole. Enne veekoguäärse maa ostmist tasub konsulteerida piirkonna kinnisvaraspetsialistidega, kes oskavad rääkida piirkonna eripäradest ja seadustest.

Kes meist ei sooviks kodu mere kaldal? Ilus vaade loojuvale päikesele otse aknast ning rahustav lainete loksumine mõnekümne sammu kaugusel koduuksest.

Kui hiljutised tormid välja arvata, siis tundub, et muu seda idülli kõigutada ei saakski. Siiski ei ole reaalsus nii idülliline. Ilus veekoguäärne krunt võib osutuda ehituskeelutsoonis olevaks või muul seaduses sätestatud viisil sedavõrd piirangutega seotud olla, et seal ei saad muud teha kui suvel telkida ja liha grillida.

Esiteks peab veekoguäärset krunti osta sooviv inimene endale aru andma, et isegi, kui krundi piirid ulatuvad vee piirini, ei saa seaduse järgi takistada inimeste ja loomade liikumist veekoguäärsel alal, mida nimetatakse kallasrajaks.

Veeseaduse § 10 lõige 1 annab järgneva selgituse: kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest (veeseaduse § 29 lõige 3 järgi maakatastri kaardil märgitud veekogu piir) ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba.

Lisaks on looduskaitseseaduse § 35 kohaselt rannal või kaldal piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd, mis seab piirangud maa kasutamisele. Kõikide vööndite laiuse arvestamise lähtejooneks veekogu piir.

Looduskaitseseaduse § 36 lõige 1 sätestab, et rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. Seega, näiteks mere või jõega piirneva krundi omanikul ei ole õigust piirata teistel inimestel kallasrajal jalutada, koeri jalutada või ujumas käia. Igasugused tehislikud piirded liikumise takistamiseks on seadusevastased ja näiteks kõrge aia rajamine vee piirini on keelatud.

Nagu Eestis ikka, on igal asjal erandeid. Ehituskeeluvööndi ulatust on seaduse järgi võimalik vähendada või suurendada ning selle muutmist käsitleb looduskaitseseaduse § 40.

Tavaliselt on erandid seotud konkreetse piirkonna eripäradega ja ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus üldplaneeringuga suurendada, aga vähendamine võib toimuda ainult keskkonnaministri nõusolekul.

Näiteks Harku vallas on Tiskre oja ehituskeeluvööndit vähendatud 30 meetrini (keskkonnaministeeriumi kiri 14.11.1997, nr 19-3/2561).

Autor: Meelis Päeren