Hoolimata keskkonnakaitsjate protestides jätkab Euroopa komisjon arengumaisse suurte tammide ehitamise rahastamist.
Toetus suurtele tammidele on osa meetmekogumist, millega loodetakse anda arengumaade taastuvenergiaprojektidele senisest suurem hoog. Toetatakse päikse-, tuule-, tõusu-, laine- ja hüdroenergiajprojekte. Projekti tutvustati eile, 18. aprillil, Pariisis 29 maailma rikkaima riigi krediidiagentuuridele, vahendab Roheline värav The Guardiani uudist.
Kõik ettepanekud kannavad komisjoni dokumentatsioonis märget ?konfidentsiaalne?. Siiski lekkis osa dokumente Suurbritannia ajalehe Guardian ajakirjanike kätte. Komisjon näeb ette senise kümneaastase tagasimakseperioodi pikendamist viieteistkümne aastani, et arengumaad tagasimaksmisega hakkama saaks. Kui arengumail siiski makseraskusi tekkib, käendavad laenu ekspordikrediidi agentuurid maksumaksja rahaga.
Kõige selle vastu pole keskkonnakaitsjail loomulikult midagi. Neid teeb närviliseks asjaolu, et ette nähakse ka suurte hüdroenergiajprojektide rahastamist. Valdav osa keskkonnaorganisatsioone ja Maailmapank aga ei pea selliseid projekte taastuvenergiaprojektideks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Juba 2001. aastal tegid Maailmapanga palgatud spetsialistid kindlaks, et suurte hüdrojaamade rajamise käigus uppuvast taimestikust pärit metaan suurendab kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris samavõrd, kui fossiilkütuste põletamine fossiilküttele elektrijaamades.
Mullu novembris protestis komisjoni kavade vastu 15 kodanikeühendust, kes seiravad ekspordikrediidiagentuuride tööd.
Survegrupi The Corner House esindaja Nicholas Hildyardi sõnul on suurte tammide toetamine täiesti vastuvõetamatu: ?Suurte hüdrojaamade pidamine taastuvenergeetika osaks on räpase äri roheliseks võõpamine. Samuti pole toetuste osas üldsusega sugugi nõu peetud.?
Autor: Gert D. Hankewitz