Linn ja riik pole viimastel aastatel midagi teinud lennusadama angaaride hävimise peatamiseks, põhjendades seda lõputult veniva kohtuvaidlusega.
Üheks Eesti tähtsamaks betoonrajatiseks tunnistatud vesilennukite angaarid olid sada aastat tagasi Euroopa suurimad ja Ida-Euroopa ainsad raudbetoonehitised, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on angaarid väga kehvas seisus. ?Viimane aeg oleks midagi teha. Kui auke ei konserveerita, muutub olukord iga aastaga üha hullemaks,? ütles Dubovik.
Muinsusjuhi sõnul tehti seni ainsad, 1,1 miljonit krooni maksvad taastamistööd 2001. aastal, pärast seda on järgitud poliitotsust, et kohtuvaidluste lõppemiseni ei saa ka angaaride korrastamiseks raha eraldada. Tööde käigus parandati kolmest kuplist üht, teised kuplid on siiani augulised ja sajavad läbi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mullu aprillis tegi toonane justiitsminister Ken-Marti Vaher lennusadamas telekaamerate saatel ringkäigu ja lubas olukorra lahendada, paraku jahvatavad kohtuveskid aeglaselt ja midagi pole toimunud. Riik hageb 1997. aastast saadik OÜd B E, ASi Verest ja OÜd Agrin Partion, taotledes lennusadama maa ja hoonete väljanõudmist firmadelt, sest peab ostutehingut Nõukogude sõjaväelt õigustühiseks.
Duboviku sõnul on firmadega võimalik läbi rääkida ja angaare parandada, kuid sellist otsust pole linnajuhid paraku teinud.
Muinsuskaitseseaduse järgi on muinsusväärtuse rekonstrueerimine omaniku kohus, kuid seda pole kelleltki nõuda ? riik pole veel omanik ja firmad on justkui ebaseaduslikud omanikud.