Tallinna linnavolikogu kinnitas eile toimunud erakorralisel istungil 401 miljoni kroonise lisaeelarve, teatas linnavalitsus.
Lisaeelarvega suurenes käesoleva aasta linnaeelarve kogumaht 401 455 900 krooni võrra, kusjuures sellest 187,8 miljonit krooni laekub täiendavalt vara müügist ning 115 miljonit krooni aktsiate realiseerimisest. Valdkonniti saavad lisaeelarvest enim rahalist tuge haridus, elamuehitus, ühistransport, teehooldus ja infotehnoloogia arendamine.
'Tuludega on tänavu väga hästi läinud. Linnavara müük on olnud edukas ning see julgustas müügiplaani suurendama,' ütles linnapea Tõnis Palts.
Paltsu sõnul on lisaeelarves reservis ka võimalus võtta tänavu täiendavalt 100 miljonit krooni laenu. 'Tulude laekumise hetkeseisu arvestades võib loota, et lisalaenu võtmise vajadust ei teki,' ütles Palts.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaeelarve eelnõu näeb ette Tallinna Autobussikoondise AS-i aktsiakapitali suurendamise 21,3 miljoni krooni võrra ja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-i aktsiakapitali suurendamise 14,2 miljoni krooni võrra. Eeskätt on aktsiakapitali tõstmise ning sellele lisaks liiniveo dotatsiooni ligi 4,5 miljoni krooni võrra suurendamise eesmärk kompenseerida ühitsrnaspordiettevõtteile bussi-, trammi- ja trollijuhtide palgatõus.
Tänavate remondiks ja hoolduseks suunatakse täiendavalt 57,3 miljonit krooni, sellest 18,3 miljonit krooni teede jooksvaks remondiks, kokku 25,4 miljonit krooni tänavavalgustuse ehituseks, renoveerimiseks ja hoolduseks, kaheksa miljonit krooni teede puhastamisele ning 5,6 miljonit krooni jalgrattateede ehituseks.
Koolid ja lasteaiad saavad investeeringuteks juurde 36 miljonit krooni. Elamuehitusse suunatakse täiendavalt 40 miljonit krooni, sellele lisaks kaheksa miljonit krooni elamumajanduse dotatsiooniks. Tallinna Ülikool saab lisaeelarvest toetust viis miljonit krooni ning eralasteaiad kaks miljonit krooni. Korteriühistud saavad sisehoovide korrastamiseks viis miljonit krooni eelarves ette nähtud 10 miljonile kroonile lisaks. Ette on nähtud ka miljon krooni töötute heakorratöödele rakendamiseks.
Paltsu sõnul on lisaeelarves suurt rõhku pandud ka infotehnoloogia arendamisele, sellesse valdkonda on kavas suunata täiendavalt 12 miljonit krooni, sellest viis miljonit krooni koolide WiFi-võrgu arendamisse ning kokku seitse miljonit krooni linna infosüsteemide täiustamisse.