Suvel saab end värskendada ka koduaia basseinis

Välibasseine on Eestis OÜ Basseiniekspert projektijuhi Kristjan Lumiste hinnangul aktiivselt koduaedadesse paigaldatud viimased 5?6 aastat. Lumiste sõnul saab basseini rajamisel piiriks olla ainult fantaasia või rahanappus. ?Kõige lihtsam ja odavam moodus on valmistada ise ette auk ning katta see näiteks koormakilega, millele saab soovi korral liita nii filtrisüsteemi, valgustuse kui ka soojenduse,? ütleb OÜ Kodubassein juhatuse liige Arne Lõokene. Teine variant on kasutada paksemat ja tugevamat tiigikilet, mis keevitatakse kohapeal kokku. Kile servadele laotakse kivid või pinnas. Auk võib jääda ka lihtsalt auguks, ent mingisugune veeringlus peab toimuma, et vesi riknema ei hakkaks. Lõokese sõnul ajab asja ära ka kõige primitiivsem ise tehtud puhastussüsteem.

Järgmine tase on plekist korpusega bassein, mis kaetakse seest spetsiaalse neljakihilise materjaliga (liner). Sellist materjali peab Lõokene mõistlikumaks kui keraamilist plaati, kuna see on ohutum (plaadid võivad lahti tulles tekitada ohtlikke vigastusi), pehmem, kergem puhastada. Võib valida nii ümmarguse, ovaalse kui ka 8-kujulise basseini. ?Ristkülikukujulisi eriti ei taheta, kuna need ei harmoneeru kuigivõrd loodusega. Eks bassein on ikka ka aiakujunduslik element,? sõnab Kristjan Lumiste.

Kõrgeim tase on raudbetoonist, Columbia kivist või fiboplokkidest ehitatud bassein, mis kaetakse seest kas keraamiliste plaatide või kilega. Selline bassein on juba tunduvalt kallim kui kergkonstruktsiooniga bassein.

Võimalik on osta ka plastikust, puidust ja täispuhutavaid valmisbasseine, mis paigaldatakse maapinnale.

Kõige väiksemad plekist korpusega basseinid, mida pakutakse, on Lumiste hinnangul 50 cm sügavad ja 2,5meetrise läbimõõduga, suurimad ca 1,5 m sügavad ja 12 × 6 m suured. Keskmine tellitav bassein on Lumiste ütlusel läbimõõduga 5 m, ovaalse puhul suurusega 4 × 8 m, üsna populaarsed on ka 3 m läbimõõduga lastebasseinid.

Sama vesi võib basseinis seista viis aastat, kuid selleks peab olema toimiv filtrisüsteem ja basseini tuleb pidevalt hooldada. Soovitatav on bassein ehitada kohta, kus see ei ole kogu päeva päikesele avatud ja ei tee bakterite elu lihtsamaks. Pidev hooldus tähendab lehtede ja muu prahi koristamist, filtri regulaarset puhastamist, basseinipõhja puhastamist ning vette kemikaalide lisamist. Lastebasseinis võib kasutada täiesti ohutuid kemikaale, mis ei sisalda isegi kloori ega broomi. Vee puhtust võib analüüsida ise, kuid seda võib teha ka spetsiaalne veetester automaatselt. Hooldamata vesi läheb käest ära: esimese asjana hakkavad vohama vetikad.

Talveks jäetakse Arne Lõokese sõnul vesi üldjuhul basseini sisse, olgu siis tegu betoon- või kilebasseiniga, vette visatakse siiski ?amortisaatorid?. 6 × 3 m basseini tarvis läheb vaja vähemalt viit kaheliitrist limonaadipudelit, kuhu kallatakse sisse veidi liiva.

Tiigikilega kaetud basseinid võivad Kristjan Lumiste hinnangul läbinisti ära külmuda, ilma et nendega midagi halba sünniks. Basseini lõhkikülmumise vältimiseks on veel võimalik vett ringlemas hoida ning kel rahast kahju pole, vett kas või talv läbi kütta. Pealt tuleb bassein katta talvekattega.

Talvekatet võib kasutada ka suvel, kuid seda saab ainult käsitsi peale ja maha rullida. Suvekatted on automaatsed või kergesti teisaldatavad. Kõige lihtsam ja odavam kattevariant on mullkile (ca 95 kr/m2), kuid Arne Lõokene näeb sel mitut miinust. Mullkilet rullides kipub vesi selle peale tulema ja prahti basseinivette uhtuma, tugeva tuulega võib kile leida naabri aiast, kui ei ole korralikku kinnitust. Kõige ohtlikum on aga see, et mullkile ei kanna sinna peale sattuvaid lapsi ega loomi. Teised, nn turvakatted on erinevatest materjalidest mehaanilised seadmed, mis liiguvad siinidel. Need kannatavad ära ka lapse ja koera raskuse.

PVCst tehtud kate maksab Lumiste sõnul ca 1200 kr/m2. Kõige luksuslikum variant on aasta läbi kasutamiseks mõeldud ja kuplina basseini kohal kõrguv kokkupandav kate, mis on aga enamikule basseiniomanikest kõrge hinna tõttu kättesaamatu. Basseini katmise eesmärk on Lõokese sõnutsi esmalt soojendatava basseini veetemperatuuri säilitamine, seejärel basseini prahist puhtana hoidmine ning viimaks ohutus. Kui peres on väikseid lapsi, saab ohutus esimeseks eesmärgiks. Juba praegu nõutakse Prantsusmaal, et kodubasseini ümber peab olema kaitsetara.

Üldjuhul kasutatakse koduaia basseinides ka veesoojendust. Vett võib soojendada nii elektrisoojendiga kui ka soojusvaheti abil keskkütet ära kasutades. Elektriküte on Eesti jahedaid suvesid arvestades üsna kulukas, väikese, 3 m läbimõõduga basseini 3 kW võimsusega soojendi tarbib Lumiste sõnul päevas voolu umbes 15?20 krooni eest. Nn suplustünnide puhul kasutatakse ka puukerist, mis lubab supluse ette võtta isegi südatalvel.

ASi NordiCo juhatuse esimehe Paul Hindrikuse bassein ? 4 × 8 m suurune auk on täidetud spetsiaalse kilega ning ääred ehitatud männipuust.

Kui auk on valmis, võtab niisuguse basseini lõplik väljaehitamine ja veega täitmine aega 4?5 päeva.

7?8 aastat vana basseini vett ei ole veel kordagi vahetatud: kemikaalide ja filtri abil on see puhtana hoitud.

Hindrikus hindab säärase basseini elueaks 20?30 aastat ning hinnaks 70 000 krooni.

Nõmme mändide alla betoonist maja sisehoovi valmib betoonist valatud 7,5 × 3,5 m bassein, mis kaetakse keraamiliste plaatidega.

Basseini ümber on planeeritud kivist ja puidust terrass.

Basseini lõplik maksumus ei ole veel teada, kuid koos seadmetega on tõenäoline hind ca 120 000 krooni.