• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ökomaksude eesmärk ei tohi olla riigikassa täitmine

    Kuna seni veel puudub laiapõhjaline diskussioon ökoloogilise maksureformi läbiviimisest keskkonnaressursse kasutavate ettevõtetega ja neid esindavate haruliitudega, siis kipub vägisi pähe mõte, et ökomaksude suurendamisega on tegemist lihtsal viisil riigieelarvesse raha juurde tekitamisega. Ikka selleks, et suurendada valitsussektori kulutusi.
    Tuleb nõus olla ökoloogilise maksureformi ideoloogia autorite ütlustega: ?Maksureformi kontseptsioon peab läbima meie ühiskonnas laiapõhjalise diskussiooni; reformiga kaasnevad prognoositavad sotsiaalmajanduslikud mõjud, nende leevendamise meetmed tuleb hoolikalt analüüsida. Planeeritav reform pole kindlasti maksurevolutsioon; selle läbiviimise kiirus ja ulatus sõltub paljuski meie ühiskonna valmisolekust sellega kaasa tulla?.
    Keskkonnaministeeriumis on ette valmistatud keskkonnatasusid käsitlev seaduseelnõu, mis kahjuks pole laiale avalikkusele kättesaadav. Ministeeriumi kodulehel ripub aastatagune eelnõuvariant, milles planeeritavad keskkonnatasud on hoopis väiksemad, kui valitsusse saadetud eelnõus. Jääb arusaamatuks, milleks selline salatsemine.
    Selle eelnõuga seoses ei ole loomulikult kõik halvasti. Keskkonnatasude eelnõu on oluline samm edasi keskkonnakasutusega seotud tasude korrastamise suunas. Eriti tuleks ära märkida saastetasu asendamisvõimaluste laiendamist võrreldes kehtiva saastetasu seadusega. See aitab kaasa keskkonnatasudest laekuva raha paremale kasutamisele ettevõtte keskkonnaprobleemide lahendamisel.
    Siiski pole muutunud mõned kehtivas saastetasude seaduses väljendatud seisukohad, mis olid päevakorras saastetasu seaduse koostamise ajal. Saastetasude tõus pigem pidurdab majanduse arengut, kui aitab kaasa keskkonnaseisundi paranemisele.
    Saastetasud tõusevad eelnõu järgi 2006. aastal kaks korda võrreldes kehtivate määradega ning kasvavad edaspidi 20% aastas. Tasude kasv on toimunud juba 1994. aastast, mistõttu saastetasud kasvavad 2009. aastaks võrreldes 1994. aastaga 15-20 korda.
    Saastetasude jätkuv kiire suurenemine seab kahtluse alla tööstuse konkurentsivõime ja edasiste investeeringute otstarbekuse. Peame saastetasude suurenemist üle 10% aastas tõsiseks tootmise arengut takistavaks teguriks, mis lõppkokkuvõttes viib keemiatööstuse taandarengule Eestis.
    Keskkonnamaksud on suunatud stimuleerima saastekoguste ja selle kaudu ka nende maksude vähendamist. Seega ei saa nad oma olemuselt pikas perioodis kompenseerida teiste riigimaksude vähenemist. Kuni pole lõplikult selge, kuidas tööjõumaksude vähendamise arvel tasakaalustatakse ettevõtjatele keskkonnamaksude osakaalu ja millise mehhanismiga tuleb keskkonnakasutamise eest makstud raha tagasi ettevõttesse keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate juurutamiseks, ei tohi ökoloogilise maksureformiga kiirustada. Käivituks hinnatõus, mis hävitaks paljud majandusharud, sh põlevkivil baseeruva keemiatööstuse kiiremini, kui neid jõutaks ümber korraldada.
    Ökoloogilise maksureformi eesmärk ei tohi olla riigikulutuste suurendamiseks täiendavate vahendite saamine. Senine praktika on näidanud, et liigne rahahulk on tekitanud ebaratsionaalseid ideid raha kasutamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.