Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa farmaatsiatööstus teeb vähikäiku

    Euroopa innovatsioon ravimi­tööstuses on muutumas samasuguseks nähtuseks nagu Islandi sõjavägi. Seda ei ole olemas. Tühja koha täidavad ameeriklased. Kui 1992. aastal töötati kuus kümnest maailma tippravimist välja Euroopas, siis 2002. aastaks oli Euroopa osa uute innovaatiliste ravimite puhul langenud kahele kümnest.
    Nende faktidega illustreeris Euroopa Liidu komisjoni ettevõtlus- ja tööstusvolinik Günter Verheugen sel suvel peetud kõnes Euroopa erakordset mahajäämust farmaatsiasektoris.
    Verheugen pakkus 1. juunil Euroopa Farmaatsiatööstuse Föderatsiooni aastakoosolekul välja ideid regulatiivse raamistiku parandamiseks uute ravimite heakskiitmisel ning teadus- ja arengutegevusele suunatud avaliku sektori raha suurendamiseks. See strateegia sisaldas konkreetseid lahendusi, mis on suunatud pakkumispoolele ? s.t firmade poolt ravimite arendamise, tootmise ja turuletoomise hõlbustamiseks.
    Verheugeni ?uue tööstuspoliitika? visioon aga ei paku suures osas midagi konkreetset nõudluse parandamiseks. Kui majandusteadus on üleüldse midagi viimase 100 aasta jooksul saavutanud, siis on see arusaam, et pakkumine ja nõudlus on mõlemad olulised. Mikroökonoomika isa Alfred Marshall võrdles juba 19. sajandi lõpus pakkumise ja nõudluse rolli majanduses kääridega ? on võimatu öelda, kas kääride alumine või ülemine tera on olulisem lõikamisel.
    Piltlikult öeldes soovib Ver­heugen teritada kääride ühte tera Euroopa farmaatsiasektori konkurentsivõime parandamisel, arvates, et see teeb lõikamise lihtsamaks. Strateegia iroonia on selles, et teritatav tera on juba palju teravam kui teine tera, mille Verheugen jätab nüriks.
    2003. avaldatud ELi teadus- ja tehnoloogiaraporti järgi edestab Euroopa Ameerikat teadusartiklite avaldamises ja doktorantuuri lõpetanute arvude põhjal. Euroopa pudelikael on akadeemiliste saavutuste praktilises rakendamises.
    Farmaatsiatööstuses piirab uute toodete arendamist Euroopa tarbijate vähene nõudlus uute ravimite järele. 2004. aastal konsultatsioonifirma Bain & Company avaldatud uuring näitab, et farmaatsiafirmad ?käivad raha järel?.
    Innovatiivsed firmad soovivad saada tasu oma tegevuse eest ja viivad oma arengustegevuse innovatiivsete toodete tarbijatele võimalikult lähedale. Euroopa turg on vaid 18% maailma ravimite turust. USA turg moodustab 62%. Seega pole mõtet imestada, et mitte ainult USA, vaid ka paljud Euroopa firmad on Euroopa asemel laiendanud oma teadus- ja arendustegevust Ameerikas.
    Eurooplaste väike nõudlus on tingitud asjaolust, et ravimid on suures osas avaliku sektori finantseeritud ja info uute ravimite kohta ei jõua tarbijateni.
    Kogu ravimite rahastamise korraldust ei anna muuta. Küll aga saab parandada infolevikut. Alustada tuleks ELi keelu tühistamisega, mis takistab retseptiravimite kohta info levitamist ja reklaamimist. ELis kardetakse, et retseptiravimite reklaamikeelu lõdvendamine suurendab tarbijatele suunatud otsereklaami.
    Samuti kardetakse ELis, et retseptiravimite reklaami lubamine tõstab ravimihindu. Tegelikult aga reklaam alandab hindasid, andes tarbijatele parema ülevaate turul konkureerivate pakkujate toodetest ja hindadest.
    1972. aastal akadeemilises ajakirjas Journal of Law and Economics avaldatud klassikaks muutunud uuringus, mis analüüsis reklaami mõju optikatoodete hindadele USA osariikides, leidis majandusteadlane Lee Benham, et optikatooted olid odavamad osariikides, mis lubasid reklaami, kui nendes, mis keelasid seda. USA kõrgemad ravimihinnad on tingitud erinevast süsteemist, kus riigi roll hindade kehtestamisel ja ravimite rahastamisel on väiksem kui ELis.
    Retseptiravimite reklaami piiramisega laseb EL endale jalga. See takistab nii iga eurooplase ligipääsu parimatele arstimitele kui ka uute ravimite väljatöötamist Euroopas.
  • Hetkel kuum
Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones ja S&P 500 hoiavad tõusutrendi, kuid tarbijaid hirmutab inflatsioon
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Postimees sai loa müüa suure osa reklaamifirmast
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.