Töötajaid saab motiveerida ka teisiti kui ainult palka tõstes

Eestis on palgad jälle tõusnud ja tempo ei aeglustu, vaid kiireneb. Lõpuks hakkab ettevõtja aru saama, mida Euroopa Liiduga ühinemine tähendab. Poliitikud rääkisid meile, kuidas me saame suure turu. Keegi ei kuulanud juttu, et tegelikult saame suure konkurentsi. Ja ootamatult pole esmane konkurents meie kaupadele, vaid hoopis inimestele.

Eesti ettevõtluse suurim probleem on juba aastaid heade inimeste nappus ? puudus inimestest, kes oskavad ja tahavad tööd teha. Praeguseks on olukord mitmes sektoris lausa kriitiline. Esiteks, majandus kasvab kiiresti ja on vaja uusi töökohti täita. Teiseks, parimatele on avatud ka välismaa (rohkem makstud) võimalused. Kolmandaks, tihedamas konkurentsis on vaja kvalifitseeritumaid inimesi (vana rasva peal enam ei ela ? juurde on vaja õppida).

Mis siis teha, et ellu jääda? Headele töötajatele tuleb paratamatult rohkem maksta, sest konkurents käib juba Euroopa mastaabis. Töö efektiivsus peab kasvama, sest muidu ei vea välja. Aga inimesi saab motiveerida ka muul moel, kui ainult palganumbrit kergitades.

Julgemad ettevõtjad, tehke oma parimad töötajad oma firma osanikeks. See ei pea olema ilmtingimata aktsiate jagamine, jagage lihtsalt töötajatega firma kasumit. Olge partnerid nii heas kui halvas.

Mõelge läbi, mida inimesed tegelikult tahavad ja kuidas neile seda anda. Võimaldage vabadusi, mida konservatiivsed Lääne firmad ei paku. Laske inimestel valida töö aega ? näiteks suvel võtame päeval päikest ja õhtul töötame. Hoolitsege perede eest. Propageerige tervislikke eluviise, toetage sporditegemist (tehke ise ka). Rõõmustage, et te töötajad aeg-ajalt lapsi saavad. Laske ometi võtmetöötajatel otsustada ja vastutada, kõike ei pea kogu aeg kontrollima (pisteliselt siiski võiks). Usaldage oma parimaid ja jagage nendega hüvesid. Ehk siis looge selline firmakultuur, et töökoht oleks inimesele elu osa, mitte ebameeldiv kohustus.

Mõelge, kas ettevõttes võiks olla nii, et tegevjuht on ettevõtte teenindaja, mitte boss. Rääkige inimestega juttu, kuulake, mis teised öelda tahavad. Juht, kes pikki monolooge peab ja oma suurepärast kõnet imetleb, pole tänapäeva juht. Kui inimesed saavad oma mured ära rääkida, siis on tõenäosus palju väiksem, et ühtäkki mõni oluline inimene konkurendi juurde putkab. Ehk on sobiv kutsuda esinema mõni inimene, kes on ise välismaal töötanud. Enamasti selgub, et välismaal polegi nii hea elada. Palk on küll suur, aga ka maksud on suured ja kulud võimsad. Sõpru ei ole ja kultuur on tihti raskelt vastuvõetav. Koduigatsus sööb teenitud kasumit jõudsalt.

Kui teil on välismaal partnereid, pakkuge välja töötajate vahetuse programm. Saatke oma töötaja kuuks ajaks kogemusi omandama, võtke välismaa töötaja enda juurde. Kõik õpivad, kõigil on huvitav ja paljud ei tahagi ehk seejärel piiri taha elama minna.

Kuid asjal on veel teine pool. Nii töö efektiivsuse kui ka hea sisekliima hoidmiseks on oluline, kuidas kehvadest töötajatest vabaneda. Siin on üks suur häda: meie arengut takistab seadusandlus, mis ei luba halbu töötajaid lahti lasta.

Hiljuti olin sunnitud paluma ühe noore töötaja lahkumist. Kodanik ei olnud huvitatud korralikust töötegemisest, kolleegid temaga luurele minna ei tahtnud, aga lahkumine töötajale ka ei meeldinud. Järgnes valetamine ja väljapressimine (loe: töövaidluskomisjon). Mul kui tööandjal pole mingit kaitset ega õigusi. Endine töötaja ähvardab, et kui ei saa soovitud raha ei millegi eest, siis töövaidluskomisjon mõistab talle igal juhul selle raha. Siit küsimus ? milline on minu huvi võtta tööle noori inimesi teades, et kui nad ei osutu töökaks, siis osa osutub väljapressijaks, kelle vastu kaitset pole.

Soovitus tööandjatele: kontrollige alati uue töötaja töölevõtmisel, kas tal on tendents väljapressimisele. Ja palve seadusekirjutajatele ? palun kaitske tööandjat ja häid töötajaid ning tehke kehvade töötajate kaitse seadus ümber. Igal juhul on heade töötajate motiveerimiseks palga kõrval tähtsaim juhtide suhtumine ja ettevõtte sisekliima.