Skype on tähtsam kui Hansapank

Skype Technologies SA ülevõtmine Ebay poolt ligi 50 miljardi krooni eest võib olla Eesti majandusele tähtsam sündmus kui Hansapanga ülevõtmine 70 miljardi kroonise turuväärtuse pealt. Seda vaatamata asjaolule, et Skype?ist pole varem kuulnud, veel enam seda kasutanud, üle poole Eesti elanikest.

Hansapanga lõpliku ülevõtmise käigus laekus Eesti aktsionäridele viie miljardi krooni ringis uut raha. Skype?i töötajad on seotud aktsiaoptsioonidega. Selleks, et sama summa Skype?i müügi käigus Eestisse maanduks, on vaja, et eestlased omaksid firmast 10 protsenti, mis on ebatõenäoline. Kui aga eestlastele kuuluks Skype?ist ka vaid kaks protsenti, on see väärt ühte miljardit krooni, mis on kindlasti kodumaise IT-tööstuse seni suurim tehing.

Jätan kõrvale arutlused, kas Ebay maksis üle ning kas ta oli Skype?ile parim kosilane või mitte. Skype sai hinnalipiku külge, see on objektiivne ja lõplik. Firma asutajad tegid briljantse tehingu. Skype?i arengut finantseerinud riskikapitalistid, sh eesti soost Steve Jurvetson, teenisid kahe aasta jooksul oma finantseeringu tagasi kümneid kordi ja tehing läheb ilmselt riskikapitali õpikutesse. Jurvetsoni senine mütsitrikk ? Hotmaili müük Microsoftile ? oli ?kõigest? umbes 5 miljardi kroonine saavutus.

Skype on Eestile rohkem tuntust kogunud kui ükski teine Eestist sirgunud firma või persoon. Sisestades Google?i otsimootorisse sõnad ?Estonia? ja ?Skype?, saame 326 000 vastust, samas kui ?Estonia? kombinatsioon Lennart Meriga annab 79 000, Hansapank 27 000, Markko Märtin 17 000, Mart Poom 11 000, Carmen Kass umbes 1000 ja proportsionaalne tulumaks ainult 648 vastet.

Mitte ühegi teise 50miljardilise väärtusega firma nõukogu ei pea regulaarseid koosolekuid Tallinnas ? peale Hansapanga, ja kevadest kas seegi. Ükski teine maailma mõõtu riskikapitalist peale Jurvetsoni ei nimeta oma blogis kodupaigaks Eestit ja huvialadeks Eestit, nano- ja biotehnoloogiat.

Skype?i käive on kaks aastat pärast alustamist ligi miljard krooni ja ta on tavaliste telekomide käivet ära võtnud vähemalt 30 korda nii suure summa ulatuses. Mitte ilmaasjata ei öelnud USA sisulise sideministeeriumi FCC juht juba poolteist aastat tagasi, et kui ta oli laadinud Skype?i, sai ta aru, et telekomimaailm pole kunagi enam endine.

Skype?il on umbes 200 töötajat, neist 150 Eestis. Ühe töötaja kohta on firma 2005. aasta käive 5 miljonit ja turuväärtus 250 miljoni krooni ringis. Seega on Skype?i üks töötaja justkui väärtuslikum kui terve Viisnurk ja poolteist töötajat annavad kokku ühe Kalevi kommivabriku.

Keegi ei saa vist üle nukrast neelatusest, miks enamik sellest ilust maandub rootslase Zennströmi ja taanlase Friisi taskusse ning miks ei võiks Skype olla 100% Eesti poiste oma. Me ei saa aga mööda vaadata faktist, et need skandinaavlased tulid omal ajal eesti poiste juurde ja lasid valmis meisterdada Everyday.comi, siis KaZaa ja lõpuks Skype?i, mitte vastupidi. Meil võivad olla parimad IT-gurud ümber Läänemere, kuid idee ja vajalikud sidemed olid viikingitel.

Seda ei saa Ahti Heinlale, Priit Kasesalule, Jaan Tallinnale ja Toivo Annusele ette heita, sest 15 aastat pärast kommunismi kokkuvarisemist on Skype?i edus osalemine vaieldamatu megasaavutus.

Miks on Skype?i müük eestlastele aga tähtsam kui Hansapanga oma? Sest nüüd on meil hammas verel. Meil on üle saja mehe-naise, kes on Skype?i tegemist seest näinud ja vajaliku kõrva taha pannud. Meil on sadu noori inimesi, kes küsivad endalt täna ? kui Skype suutis, siis miks ei võiks ka mina? Nüüd on neil nii oskused kui ka vajalik enesekindlus ja särts.

Kuus aastat tagasi utsitas president Lennart Meri Hansapanga kevadkonverentsil meid Eesti Nokiat otsima. Mehed, vähehaaval hakkab see välja tulema.