Põllumehed ja kalurid saavad lisaeelarvest kümneid miljoneid kroone

Valitsus lubab põllumeestele ikalduskahjude hüvitamiseks 30 miljonit krooni ja 25 miljonit krooni kütuse hinnatõusu kompenseerimiseks põllumeestele ja kaluritele. 30 miljonit krooni läheb lisaeelarvest ka ühistranspordi kütusekulude katteks.

Valitsus andis tänasel istungil heakskiidu 2005. aasta lisaeelarvele, mille mahuks on 2,1 miljardit krooni. Suur osa lisaeelarvest läheb reservide suurendamiseks ja investeeringuteks.

Aktsiisimaksu ülelaekumisest läheb teedeehituse investeeringuteks 158,1 miljonit, hasartmängumaksu ülelaekumisest 17 miljonit kultuuri- ja spordivaldkonna investeeringuteks ning ligi 12 miljonit teistesse valdkondadesse.

Valdkonniti saab enim raha (31,8% lisaeelarve mahust) sotsiaalne kaitse, tervishoiule on ette nähtud 25,4, haridusele 14,7 ja üldistele valitsussektori teenustele 6,5 protsenti lisavahenditest.

Lisaeelarvest investeeritakse 119 miljoni ulatuses saatkonnahoonetesse, sealhulgas on New Yorki peakonsulaadi hoone ostuks ette nähtud 75 miljonit krooni. Kohalikele omavalitsustele eraldatakse keskkonnainvesteeringuteks 85 miljonit, kutseõppeasutustele 36 ja riigikoolidele 12 miljonit ning pühakodade ja mõisakoolide renoveerimiseks 10 miljonit krooni.

Finantsraskustes olevate kohalike omavalitsuste toetamiseks eraldab valitsus 50 miljonit krooni.

Tänu sotsiaalmaksu heale laekumisele saavad lisaeelarvest täiendust nii haigekassa kui pensionikindlustussüsteem. Haigekassa eelarve saab lisaraha 439,2 miljonit, pensionikindlustuse esimene sammas 507,9 miljonit ja teine sammas 98,4 miljonit krooni. Samuti otsustati lisaeelarvega suunata pensionikindlustuse reservi 2004. aasta eelarve ülejääk 443,3 miljonit krooni.

Valitsus otsustas lisaks sotsiaalmaksust tulenevatele summadele suunata ka muude tulude arvelt laekunud lisarahast 117 miljonit pensionikindlustuse esimesse sambasse. ?Arvestades praegust kiiret majanduskasvu ja eelarvetulude ülelaekumist on arukas täna säästa ja suunata raha pensionisüsteemi tuleviku kindlustamisse,? ütles rahandusminister Aivar Sõerd.

Tänavune lisaeelarve sai võimalikuks tänu maksude ülelaekumisele ja majanduse oodatust paremale olukorrale. Rahandusministeerium prognoosis augustis Eesti majanduse tänavuseks kasvutempoks 6,5 protsenti, veebruaris prognoosis ministeerium samaks näitajaks 5,9 protsenti.