Jagati keskkonnaministeeriumi lisaeelarve 141 miljonit krooni

Lisaks Valgale saavad lisavahendeid projektide teostamiseks Emajõe-Võhandu jõgikonna veemajanduse projekt 22,6 mln, Rapla vee- ja kanalisatsioonitrassid 17 mln, Narva jäätmejaam 16,2 mln ning Läänesaarte alamvesikonna veemajandusprojekt 6,14 miljonit krooni.

Tõhustamaks keskkonnajärelevalvetöid maismaal, merel ja siseveekogudel uuendatakse Keskkonnainspektsiooni järelevalvetehnikat 1,2 miljoni krooni eest.

Säästva metsanduse seire infosüsteemi arendamiseks investeeritakse üle miljoni ning maainfosüsteemi arendamiseks 3,4 miljonit krooni.

'Väga positiivne on maaomanike aktiivne kaasalöömine loodushoiutöödel, mistõttu planeerisime lisaeelarvest ca 4 mln lisakrooni loodushoiutööde teostamiseks ja loodushoiutoetuste maksmiseks', lisas keskkonnaministeeriumi kantsler Annika Velthut.

Samuti eraldati lisaeelarvest 3,7 miljonit krooni muinsuskaitse all oleva Vilsandi Rahvuspargi külastuskeskuse lõpuni väljaehitamiseks, luues tänapäevase ja suurenevale külastusmahule vastavad ekspositsiooniruumid.

Valitsemisala hoonetest suurima mahuga renoveerimistööd tehakse Saaremaal ja Pärnumaal, kus pikemaajalise kokkuhoiu ja parema koostöö eesmärgil koondatakse mitu keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutust ühte nn 'keskkonnamajja'.

Näiteks Saaremaal investeeritakse täiendavalt 13 miljonit ning Pärnumaa saab keskkonnateenistuse, Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna ja Pärnu Maakatastri ühise uue maja ehituseks 5 miljonit krooni.

Ligi miljonilised lisainvesteeringud tulevad Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse, Hiiumaa Keskkonnateenistuse ning Maa-ameti Tartu hoone renoveerimiseks.

Kuigi lisaeelarve mahuks on ligi 141 miljonit, tuleb arvestada, et sellest varade müügi arvel tehtavad kulud, nagu näiteks maa müük, moodustavad 100 mln krooni.