Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikekaupmehed pole 4 kuud kestnud taarasüsteemiga rahul

    Osaühing Eesti Pandipakend tutvustas eile neli kuud kestnud taara tagatisrahasüsteemi üleminekuaja tulemusi.
    Ettevõtte juhi Oleg Epneri sõnul selgus tehtud uuringust, et kuigi enamik kaupmeestest, täpsemalt 81 protsenti küsitlusele vastanutest, on süsteemiga harjunud, pole ülejäänud 19 protsenti sellega päri. Negatiivse suhtumisega on just enamasti väiksemate kohtade ettevõtjad, kel tihti pole oma taarapunkti loomiseks võimalusi.
    ?Praegusest enam keerulisemaks minna ei saa ja konkurents oleks tarvilik,? kaebas Nõo Haraldi maakaubamaja juhataja Peeter Lepisk. Tema sõnul on kaupmees see, kes süsteemile peale maksab. Ainuüksi taara vastuvõtja palkamine on suur kuluartikkel, lisaks ruumid, kus vastuvõetud taarat hoida, nii et triipkood kannatada ei saaks. Pealegi ei klapi saadetud taarakogused nendega, mis välja makstakse. ?See tädi, kes meil taarapunktis töötab, on väga hoolikas, nõukogudeaegne jaamaülem. Kui on otsustatud, et igasse kotti läheb 80 pudelit, siis mina ei usu, et ta paneb neisse 75 ja mõni üksik suts satub õige,? kirjeldas ta. Lepiski sõnul loeb Eesti Pandipakend koti sisuks keskmiselt 77 pudelit.
    Kolme väikekaupluse omanik Lauri Mendelman peale klaaspudelite muud taarat vastu ei võta. Põhjuseks ruumipuudus ja tervisekaitse nõuded. ?See on linnameeste seadus, mis tehti. Praegu ootan, kumb enne trahvi teeb, kas tervisekaitse selle eest, et õllepudeleid poes vastu võtan, või keskkonnaministeerium, et ma kõike taarat vastu ei võta.?
    Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul on tagatisrahasüsteem kenasti käivitunud ning lõviosal kaupmeestel ruumi, tarnete ja maksmistega probleeme pole. ?94 protsenti elanikkonnast on tagatisrahasüsteemist teadlikud, 65 protsenti on seda kasutanud. Arvestades, et süsteem on tegutsenud 4 kuud, on need tulemused suurepärased,? ütles Merilai.
    Eesti Pandipakend on 4 kuuga vastu võtnud 150 000 kotti pakendeid, mille eest on väljastatud tagatisraha ja käitlustasusid 15,4 miljonit krooni.
    Eile sõlmisid Eesti Pandipakendi juht Oleg Epner ning keskkonnaminister Villu Reiljan vaba tahte nime kandva koostöölepingu, mis teeb ettevõttest taaraasjade ekspertnõustaja.
    ?Ministeerium tagab Eesti Pandipakendile efektiivse võimaluse osaleda pakenditega seonduva õigusliku regulatsiooni ning sellealase strateegia ja poliitika väljatöötamisel ning arendamisel,? seisab lepingus.
    See seab kahtluse alla Eesti Pandipakendi kõrvale teise taarakoguja tuleku. Sellele kohale kandideeris Eesti Pakendiringlus, kelle Eesti Pandipakend kõrvale tõrjus.
    Minister kiitis ka Eesti Pandipakendit heade tulemuste eest ning kutsus kaupmehi üles taarakäitlemises aus olema.
    ?Kui on kaupmehi, kes hiilivad seadusest eemale, tuletab keskkonnainspektsioon seda meelde,? sõnas ta.
    Autor: Gert D. Hankewitz
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.