Väikekaupmehed pole 4 kuud kestnud taarasüsteemiga rahul
Osaühing Eesti Pandipakend tutvustas eile neli kuud kestnud taara tagatisrahasüsteemi üleminekuaja tulemusi.
Ettevõtte juhi Oleg Epneri sõnul selgus tehtud uuringust, et kuigi enamik kaupmeestest, täpsemalt 81 protsenti küsitlusele vastanutest, on süsteemiga harjunud, pole ülejäänud 19 protsenti sellega päri. Negatiivse suhtumisega on just enamasti väiksemate kohtade ettevõtjad, kel tihti pole oma taarapunkti loomiseks võimalusi.
?Praegusest enam keerulisemaks minna ei saa ja konkurents oleks tarvilik,? kaebas Nõo Haraldi maakaubamaja juhataja Peeter Lepisk. Tema sõnul on kaupmees see, kes süsteemile peale maksab. Ainuüksi taara vastuvõtja palkamine on suur kuluartikkel, lisaks ruumid, kus vastuvõetud taarat hoida, nii et triipkood kannatada ei saaks. Pealegi ei klapi saadetud taarakogused nendega, mis välja makstakse. ?See tädi, kes meil taarapunktis töötab, on väga hoolikas, nõukogudeaegne jaamaülem. Kui on otsustatud, et igasse kotti läheb 80 pudelit, siis mina ei usu, et ta paneb neisse 75 ja mõni üksik suts satub õige,? kirjeldas ta. Lepiski sõnul loeb Eesti Pandipakend koti sisuks keskmiselt 77 pudelit.
Kolme väikekaupluse omanik Lauri Mendelman peale klaaspudelite muud taarat vastu ei võta. Põhjuseks ruumipuudus ja tervisekaitse nõuded. ?See on linnameeste seadus, mis tehti. Praegu ootan, kumb enne trahvi teeb, kas tervisekaitse selle eest, et õllepudeleid poes vastu võtan, või keskkonnaministeerium, et ma kõike taarat vastu ei võta.?
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul on tagatisrahasüsteem kenasti käivitunud ning lõviosal kaupmeestel ruumi, tarnete ja maksmistega probleeme pole. ?94 protsenti elanikkonnast on tagatisrahasüsteemist teadlikud, 65 protsenti on seda kasutanud. Arvestades, et süsteem on tegutsenud 4 kuud, on need tulemused suurepärased,? ütles Merilai.
Eesti Pandipakend on 4 kuuga vastu võtnud 150 000 kotti pakendeid, mille eest on väljastatud tagatisraha ja käitlustasusid 15,4 miljonit krooni.
Eile sõlmisid Eesti Pandipakendi juht Oleg Epner ning keskkonnaminister Villu Reiljan vaba tahte nime kandva koostöölepingu, mis teeb ettevõttest taaraasjade ekspertnõustaja.
?Ministeerium tagab Eesti Pandipakendile efektiivse võimaluse osaleda pakenditega seonduva õigusliku regulatsiooni ning sellealase strateegia ja poliitika väljatöötamisel ning arendamisel,? seisab lepingus.
See seab kahtluse alla Eesti Pandipakendi kõrvale teise taarakoguja tuleku. Sellele kohale kandideeris Eesti Pakendiringlus, kelle Eesti Pandipakend kõrvale tõrjus.
Minister kiitis ka Eesti Pandipakendit heade tulemuste eest ning kutsus kaupmehi üles taarakäitlemises aus olema.
?Kui on kaupmehi, kes hiilivad seadusest eemale, tuletab keskkonnainspektsioon seda meelde,? sõnas ta.
Autor: Gert D. Hankewitz