Väikekaupmehed pole 4 kuud kestnud taarasüsteemiga rahul

Osaühing Eesti Pandipakend tutvustas eile neli kuud kestnud taara tagatisrahasüsteemi üleminekuaja tulemusi.

Ettevõtte juhi Oleg Epneri sõnul selgus tehtud uuringust, et kuigi enamik kaupmeestest, täpsemalt 81 protsenti küsitlusele vastanutest, on süsteemiga harjunud, pole ülejäänud 19 protsenti sellega päri. Negatiivse suhtumisega on just enamasti väiksemate kohtade ettevõtjad, kel tihti pole oma taarapunkti loomiseks võimalusi.

?Praegusest enam keerulisemaks minna ei saa ja konkurents oleks tarvilik,? kaebas Nõo Haraldi maakaubamaja juhataja Peeter Lepisk. Tema sõnul on kaupmees see, kes süsteemile peale maksab. Ainuüksi taara vastuvõtja palkamine on suur kuluartikkel, lisaks ruumid, kus vastuvõetud taarat hoida, nii et triipkood kannatada ei saaks. Pealegi ei klapi saadetud taarakogused nendega, mis välja makstakse. ?See tädi, kes meil taarapunktis töötab, on väga hoolikas, nõukogudeaegne jaamaülem. Kui on otsustatud, et igasse kotti läheb 80 pudelit, siis mina ei usu, et ta paneb neisse 75 ja mõni üksik suts satub õige,? kirjeldas ta. Lepiski sõnul loeb Eesti Pandipakend koti sisuks keskmiselt 77 pudelit.