Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnaralli on jõudmas ka äripindade turule
Algsest pakkumishinnast märksa kõrgema hinnaga tehingu näiteid leiab ka tööstuskinnisvara vallast. Aasta esimeses pooles alustati Lasnamäe tööstuspiirkonnas objekti pakkumist hinnaga 18 miljonit krooni, septembri lõpus löödi aga käed leppides müügihinnaks 30 miljonit.
Reaalsed näited turult kalduvad äärmuste valda, tõusud, võrreldes algsete pakkumishindadega, küündivad sadadesse protsentidesse. Kahtlemata tuleb neisse kriitiliselt suhtuda, kuna paar tehingut ei ole veel kogu turu indikaator.
Alati võivad konkreetse ostuotsuse taga olla ühe näiteks ettevõtte konkreetsed erihuvid ? soovitatakse osta just konkreetsesse kohta, ostuga on tuli taga või on erikokkulepped müüjaga.
Kuid arvesse võttes taustsüsteemi ja jälgides turukäitumist laiemalt, võib siiski aasta lõppedes oodata ärikinnisvara müügihindade tõusu 20?50%. Konkreetne tõus muidugi sõltub objekti iseloomust, asukohast, hoonetest jne.
Mis tõusu takka tõukab? Eelkõige on tegemist turu loomuliku arenguga. Majanduskasv on kujunenud kõrgemaks, kui analüütikud aasta algul prognoosisid.
Konjunktuuriinstituut deklareerib, et olukord on jätkuvalt soodne, seda iseloomustav indeks on tõusnud maksimaalse tasemeni. Tänu üldise olukorra tempokale paranemisele elavad ka ettevõtted paremini, majandustulemused on kujunenud oodatust paremaks ja selle toel on tekkinud ettevõtetel vabu ressursse, mille investeerimiseks otsitakse väljundeid.
Seda aastat iseloomustabki ostuhuviliste klientide arvu järsk tõus. Ärikinnisvara ostuhuvi toetab ka pankade laenupoliitika: ettevõtetele on tingimused järjest soodsamaks muutunud, intressimäärad on langenud.
Firmad lähtuvad sageli samast loogikast nagu eraisikud ? isikliku pinna ost võib majanduslikult märksa mõttekam olla kui rentimine.
Lisaks ettevõtetele, kes soovivad ärikinnisvara oma tarbeks soetada, tegutseb turul ka piisavalt finantsinvestoreid, kes samuti ostunõudlust mõjutavad ja soovivad leida kas kassavoolisi objekte või otsitakse potentsiaalseid arendusprojekte. Investeerimishuvi äriobjektidesse on püsiv, vaatamata sellele, et tootlusnormid on langenud. Kui varem loeti alumiseks piiriks 10%, siis nüüd ei tähenda sellest allapoole jäämine huvi raugemist.
Praeguseks on investorite huvi umbkaudu pooleaastase intervalliga võimendunud, eeldatavasti on siin oma roll ka endistel Hansapanga aktsionäridel, kes samuti raha paigutusvõimalusi otsivad.
Vastupidiselt üsnagi levinud arvamusele ei ole ärikinnisvarasse investeerijad välismaist päritolu.
Eestiski on piisavalt vaba kapitali, millele kasutust otsitakse. Välisinvestorite tehingumahud algavad enamasti 20 miljonist kroonist, kuid alla selle taseme jäävaid tehinguid võib turul piisavalt kohata.
Viimasel ajal võib isegi täheldada välisinvestorite huvi raugemist Baltikumi suhtes, kuna siiani maandas kõrge tootlus piirkonna riske. Nüüd, kui keskmine tootlus on langenud 7?8 protsendi piirile, ei ole Baltikumi turg enam sedavõrd atraktiivne.
Autor: Hannes Käbi