Rahvaliitlaste rahalaevad

Summad ulatuvad kokku kümnetesse miljonitesse kroonidesse ja võtmeroll raha omadele jagamises on rahvaliitlastel, alates Torgu vallavolikogu esimehest kuni põllumajandusministrini. Jutt käib 60 miljonist kroonist, mis suures osas saadakse euroliidust selleks, et osa kalalaevu käibest välja võtta, ja millele grupp ärimehi on kalurite liidu kaudu käppa peale panemas.

Üle poole 60 mln krooni suurusest toetusest pistavad tasku kalurite liidu aseesimehed Mihkel Undrest ja Margo Purru ning pankrotimeister ja maksuvõlglane Tooma Kõuhkna. Nimelt õnnestus neil liidu siseinfot vallanud meestel munsterdada oma laevad õppe- või teaduslaevadeks, mis võimaldab saada miljoneid kroone laevade kalapüügist mahavõtmise toetust. Tegemist ei ole ainult EList tuleva rahaga, 25% osaluse maksab siin ka Eesti riik.

Asi sai alguse kalurite liidu aseesimehe, Torgu vallavolikogu esimehe Mihkel Undresti soovist anda oma remondiootel laev Solveig mereakadeemia käsutusse. Rahvaliidu esinumbrina taas Torgu vallavolikogusse kandideeriv mees ei soovinud aga rahulduda vähempakkumisel laeva hinnaks kujuneva summaga, vaid saada toetusest maksimumi, mis selle laeva puhul oleks 7 mln krooni. ?Olen ärimees. Nägin selle nimel läbirääkimisi pidades pool aastat vaeva,? ütleb mees, kelle poeg on Eesti kalandusata?ee ELi juures. Saavutanud kokkuleppe mereakadeemiaga, lasi Undrest endale alluval kalurite liidu tegevjuhil Toivo Orgussaarel saata raha jagamise eest vastutavale põllumajandusminister Ester Tuiksoole kirja ettepanekuga lisada määrusesse punkt, millega õppe- või teadustööks minevad alused saavad toetust eelisjärjekorras. Kirjas viidatakse üheselt Undresti laevale Solveig. Kalandusekspertide töögrupi koosolekul ei kiitnud põllumajandusministeeriumit esindanud Kädi-Liis Kangur muudatuse tegemist heaks. Siis aga ilmus see ikkagi määrusesse, kuid nüüd juba formaalselt haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekuna ja leidis nii ka Tuiksoo heakskiidu.

Kuna laiemale kalurite ringile ja koguni mõnedele liidu juhatuse liikmetele muudatusest ei teatatud, lootsid need endiselt väljakuulutatud vähempakkumise korras oma laevad lõikamisele viia. Samal ajal ei istunud asjast informeeritud Undrest, Purru, Kõuhkna jt aga käed rüpes ja asusid tegutsema. Tulemusena on sihtotstarbe muutmist taotlevast 13 laevast kalurite liidu juhatuse liikmetega seotud üheksa alust.

Ehkki haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on Eestis mereharidust andvaid õppeasutusi vaid neli, on põllumajandusministeerium tänaseks lubanud õppetööle 11 laeva. Kuhu selline hulk aluseid pannakse ja kes nende ülalpidamiskulud katab, ei oska täna öelda ka Eesti Mereakadeemia rektor Jüri Lember. Ta on sõlminud lepped kahe kalalaeva ülevõtmiseks, millest üks kuulub Undresti ja teine Kõuhkna firmale. Saaremaal Mõntu sadamat omav Undrest on leidnud koha ka oma teisele laevale Amazon, mis läheb Orissaare valla käsutusse. Orissaare vallale kohustusi võttev vallavanem Raimu Aardam kuulub loomulikult Rahvaliitu. Kokku võib Undrest oma kahe laeva loovutamisel teenida 15?16 miljonit krooni.

Undresti eeskuju järgis peagi teine kalurite liidu juhatuse aseesimees Margo Purru, kelle kahe laeva, Riina ja Kaavi vastuvõtjaks õppe- ja teadustöö eesmärgil on taotluses märgitud talle endale kuuluv osaühing Gotta. Huvitav on Purru laevadele kooskõlastuse saamislugu. Nimelt keeldus põllumajandusministeeriumi kantsler Ants Noot algul kooskõlastusest põhjendusega, et ?nende laevade kasutamine mittetulutooval eesmärgil ei ole tagatud, kuivõrd tegu on äriühinguga, mille eesmärgiks on tulu teenimine?. Kuid sellele kirjale järgnes teine, minister Ester Tuiksoo allkirjaga, mis annulleeris eelmise ja teatas, et laevade üleandmine on kooskõlas ELi struktuurifondide kasutamise eeskirjadega.

Küsimusi tekitab ka kolmas toetuste saaja, kalatööstur Toomas Kõuhkna. Ehkki tema kalalaevu haldav Dagomar on maksuvõlgades, kooskõlastas põllumajandusministeerium nelja laeva sihtotstarbe muutmise, mille tulemusel võib mees teenida 20 miljoni krooni ringis. Kõuhkna sai pirukale õigel ajal jaole tõenäoliselt tänu kalurite liidu juhatuses istuvale firma tegevjuhile Ülo Estale. Kõuhkna võlgneb aga vähemasti tänu, kui mitte enamat, Andres Varikule ? ehkki ELi reeglid ei näe tavaliselt ette toetuse maksmist maksuvõlglastele, otsustas kalurite liit Variku ettepanekul, et kui maksuvõlg on ajatatud ja seda on ka graafiku järgi tasutud, võib toetust anda.

Oma laevale on suutnud uue kodu leida ka kalurite liidu juhatuse liikmed Kaido Vagiström, kelle Klara läheb Loksa vallavalitsuse käsutusse, ja Tervo Pruul oma laevale Illuste.

Õppeotstarbeks ümber nimetatud laevade uute omanike huvi asja vastu peegeldab seik, et kui ministeerium kutsus kokku taotlustes märgitud laevade vastuvõtjad, tuli kohale ainult kaks.

Raha jagamisest eemale jäänud OÜ Helenda juhatuse liige Roland Kriisa on teinud 30 kaluri palvel avalduse õiguskantslerile ja viis eelmisel nädalal avalduse korruptsioonikahtluse uurimiseks ka prokuratuuri. ?Mina ei osanud oma laevu kusagile pakkuma minna. Olen kalur ja mitte müügimees. Pealegi ei saanud me kaua aega ühestki ametkonnast infot selle kohta, mis toimub,? räägib ta nördinult.

Kummalisel kombel on enda sõnul sellisest õppelaevade hulgast üllatunud ka Andres Varik, kes määruse muudatusi läbi surus. ?Olen ka ise uudishimulik, et kuhu need kõik pannakse. Mina arvasin, et õppetööks läheb kaks või kolm,? lausub ta. Varik ei salga, et eelistus sihtotstarvet muutvatele alustele toetuse saamisel loodi tema teadmisel. Varik möönab, et raha jagamisel tehti vigu ja praegu seatud eesmärki kõrvaldada püügilt 60 laeva ei saavutata. Kogu süü paneb ta aga hoopis Juhan Partsi valitsusele, kes võttis tema sõnul selle euromeetme alt 100 miljonit krooni vähemaks. Olemasoleva ?pisku? jagamise kohta ütleb Varik: ?Võib ju õige olla, et juhatuse liikmed info varem kätte said ja see neile teatud eelise andis.?

Euroopa Komisjoni kalandus- ning merendusasjade pressiesindaja Mirelle Thom ütleb, et komisjon on kursis püügivõimsuste meetme rakendamise käiguga Eestis ja ei näe praegu vajadust sekkuda.

Pärast 2003. aasta Riigikogu ebaõnnestunud valimisi kalurite liidus maandunud Andres Varik soovib ka edaspidi euroraha jagamise juures olla. Hiljuti moodustati tema algatusel ja kalurite liidu baasil Kalapüüdjate Ühistu. ?See on selleks, et Euroopa Liiduga ühtset jalga käia. Nimelt on sellistele tootjate ühendustele loodud privileege ja neil on võimalik mitmeid meetmeid kasutada,? räägib ta. Tosina asutaja hulgas on ka Undrest, Purru ja Kõuhkna oma firmadega. Ehkki ühistu asutamisele kõiki kalurite liidu liikmeid ja isegi mitte kõiki liidu juhatuse liikmeid ei kutsutud, kehtivad selle otsused ELi reeglite kohaselt kõigile Eesti kalapüüdjatele.

Intervjuu põllumajandusminister Ester Tuiksooga

Kas Teie arvates teenib püügivõimsuste reguleerimise meede oma eesmärki, kui selle tulemusel õnnestub püügilt kõrvaldada vaid kümmekond laeva? Selle meetme eesmärgiks ei olnud raha jagamine, vaid püügivõimsuse reguleerimine. Mis selles halba on, kui korralikud laevad lähevad õppeotstarbeks? Ma ei tea, mis eesmärgiga te seda kõike küsite, aga mina ei näe siin ühtki intriigi. Raha, mida jagada, on lihtsalt liiga vähe ja see ajab inimesed tülli. See 60 miljonit on nii väike raha, et selle pärast ei tasu küll kakelda. 2007?2013 see meede jätkub ja ma luban, et jätkan seda. Ehk saab juba nüüd teiste kalanduse meetmete pealt midagi ümber tõsta, näiteks laevade moderniseerimise pealt.

Miks ei oleks võinud laevu teadus- ja õppeotstarbeks võtta üldisest vähempakkumise korras kujunenud järjekorrast, miks oli vaja kellelegi eelist luua? Oluline on see, et laevad jäävad terveks, neid ei hävitata ja jäävad Eesti riiki teenima. Arvan ka praegu, et see on õilis eesmärk.

Ega neid poleks hävitatud ka siis, kui riik oleks valinud laevad kõigi pakutud aluste hulgast. Nad võisid ju ka vähem küsida, kui laeva väärtus oli.

Ühe laeva eest on küsitud 9,6 mln krooni. See vist pole minimaalne summa? Kindlasti on ka neid, kes vähem küsinud. Ja ma toonitan, nad pole seda raha veel saanud.

Ministeerium on ju oma kooskõlastused andnud. Tunnistan, et see kooskõlastus oli rohkem formaalne, PRIA otsustab, kes raha saab.

Kuidas saab kooskõlastus olla formaalne, kui vähemalt kahel juhul on ministeerium algul keeldunud ja hiljem oma otsust muutnud. Need on kõigest taotlused, toetuse saamise otsustab PRIA. Aga ma olen kindel, et koolidel on neid laevu vaja. Miks nad muidu on valmis neid vastu võtma?

Merendusharidust andvaid koole on meil ainult neli, aga Teie juhitav ministeerium on andnud kooskõlastuse üheteistkümnele. Need on esialgu ainult soovid. Kui kaks poolt on omavahel kokku leppinud, ei saa meie protsessi sekkuda. Ja kui keegi laeva vastu ei võta, jääb asi katki.

Vähemalt ühel juhul annab mees laeva õppe- ja teadusotstarbeks iseenda osaühingule. Vaevalt küll, et ta vastuvõtmisest keeldub. No kui ta on selle ära põhjendanud, et kasutab õppe-eesmärgil, siis pole meie asi öelda, kas see on õige või vale. PRIA otsustab.

Kas Teil ei tekita küsimusi, miks kooskõlastuse saanud laevade hulgas on tervelt neli pankrotimeistrina kuulsust kogunud Toomas Kõuhkna firmale kuuluvat alust? Mina ei näita kellegi peale näpuga ega hinda kedagi nime järgi. Kui süüdi pole mõistetud, pole õigust ka hukka mõista. Aga ma rõhutan, PRIA peab väga täpselt vaatama, millised need taotlused on. Seal ei tohi enam eksida.

Kalurite liidu juhatuse esimees Andres Varik kuulub Teiega samasse erakonda, toetusest suurt osa hammustada sooviv Mihkel Undrest on kohalike omavalitsuste valimistel Torgu vallas Rahvaliidu nimekirja esinumber. Ma ei saa eelistada ühtki erakonnakaaslast ja me ei kavatsegi seda teha ei siin ega kusagil mujal. Erakonda kuulumine pole mingi süü. Varikul pole minu teada ühtegi laeva. Kalurite liit on valitsusväline organisatsioon ja ministeerium nende tegemistesse ei sekku. Las vaidlevad asjad omavahel selgeks.

Kalapüügi võimsuste vähendamiseks mõeldud eurotoetuse ümber toimunud susserdamised, milles keskset rolli mängivad rahvaliitlasest põllumajandusminister Ester Tuiksoo ja sama erakonda kuuluv kalurite liidu juht Andres Varik, on keeranud vastava meetme rakendamise mõtte pea peale.

Tundub, et ei Tuiksoo ega ka Rahvaliidu juht Villu Reiljan ei adu ümbritsevat kuigi adekvaatselt, kui väidavad, et kümne laeva püügilt kõrvaldamine vastab täpselt toetuse eesmärgile. Ei aita ka selgitused, et asjade normaalse kulu juures oleks võinud neid laevu olla viis kuni kuus korda rohkem.

Teine väide, mida Tuiksoo ei väsi kordamast, puudutab riigi huve. Nimelt olevat vanade laevade õppe- või teadustööle suunamine Eesti riigi huvides ja seega igati õilis tegu. Ei vaidle vastu, kuid kui riik oleks valinud endale laevad üldisest nimekirjast, mis koostatud vähempakkumise alusel, oleks ta need märksa odavamalt saanud.

Pealegi, nagu viitab ka mereakadeemia rektor Jüri Lember, nii palju õppelaevu pole Eestil kindlasti vaja. Tuletan meelde, et seda õppelaevastikku peab riik ka ülal pidama hakkama.

Tuiksoo veeretab vastutuse PRIA-le, öeldes, et see otsustab raha jagamise, kuid PRIA saab seda teha vaid ministeeriumi kehtestatud reeglite järgi.

Nii et tegelikult on rong, õigemini laev, läinud. Kuna eelisjärjekorras olevad 13 laeva taotlevad kokku 70,5 miljonit krooni, siis ei jää ülejäänud 26 laevale enam midagi, sest raha on vaid 60 miljonit krooni. Tuiksoo hinnangul ei tasu aga selle vähese raha pärast kakeldagi.

Otsuseid ei ole veel langetatud ja seega on kõik süüdistused spekulatsioon, mis kummalisel kombel langeb valimisnädalasse. Aga isegi kui asjad oleksid nii, nagu Äripäev kirjutada tahab, on probleem muus. Äripäev ise kinnitab samuti, et põllumajandusministeeriumist ja PRIAst tulnud info jäi kalurite liidu siseinfoks ja ei jõudnud lihtkaluriteni. See ei ole kindlasti põllumajandusministri viga. Kui põllumajandusminister peaks ise iga kaluriga suhtlema, siis peab ka siseminister pätte püüdma ja välisminister viisasid tembeldama.

Tõde on selles, et meede täidab oma eesmärgi. Raha on ette nähtud, et kalalaevu püügilt kõrvaldada. Kui kümmekond laeva läheb õppe- ja teadusotstarbeks, siis nendega ju enam kala ei püüta. Olukord kujuneb täpselt nii, nagu selle meetme puhul peakski.