Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Madalad intressimäärad ei taga kõrgete hindade püsimist

    Varade ? varude, kommertskinnisvara ja ka nafta ? hinnad on maailmas rekordiliselt kõrgel tasemel. Üks sagedamini toodud põhjendusi on see, et reaalsed (inflatsiooniga korrigeeritud) pikaajalised intressimäärad on väga madalad.
    Kuid investorid peavad selle väite suhtes ettevaatlikud olema, sest see ei ole otsustav tegur ja igatahes ei garanteeri see kõrgete hindade püsimist.
    On tõsi, et pikaajalised intressimäärad on kindlas tempos langenud juba enam kui kakskümmend aastat. IMFi andmetel tipnesid maailma reaalsed pikaajalised intressimäärad 1984. aastal keskmiselt ligi 7%-ga ja langesid 2004. aastaks napilt alla 2%. Vahepeal oli mõningaid üles-alla liikumisi, kuid üldine suund oli alla ja langus suur ? peaaegu 5%.
    USA presidendi George W. Bushi majandusnõunike nõukogu esimees ja tõenäoliselt Alan Greenspani järeltulija USA keskpanga juhi ametikohal Ben Bernanke on nimetanud reaalsete intressimäärade langust viimase kümne aasta jooksul ?ülemaailmseks säästude ülekülluseks?.
    Säästude hulk on piisavalt suur, et sellelt saadav tulu reaalsete intressimääradega mõõdetuna on tunduvalt väiksem kui varem.
    Madalad pikaajalised intressimäärad tähendavad, et ükskõik milline püsihindades 100 dollarit aastas kasu toov pikaajaline vara pidi 1984. aastal 7-protsendilise tulumäära juures reaalselt väärt olema 1429 dollarit, kuid praegu peaks selle reaalne väärtus olema 5000 dollarit ja tulu on vaid 2 protsenti. Pikaajaliste määrade langus peaks seega ilmnema suure kinnisvarahindade inflatsioonina, põhjendades praeguseid kõrgeid hindu. Mõnede kallite investeeringute toetajate arvates on sellega asi lahendatud.
    Kuid selles arutluskäigus on lüngad. Me peame vaatama, miks reaalsed intressimäärad kümme või kakskümmend aastat tagasi nii palju kõrgemad olid, ning varade hindade seost intressimääradega laiemalt.
    Kakskümmend aastat tagasi olid reaalsed lühiajalised intressimäärad rekordiliselt kõrged, sest maailma juhtivad keskpangad soovisid võidelda sellega, mida tollal nähti tegevusetusena inflatsiooni kontrolli alla saamisel.
    USA keskpanga juhilt Paul Volckerilt nõudis julgust (või siis hoolimatust, kuidas kellelegi), et maailm inflatsiooni selgroo murdmiseks 1981.?82. aastal majanduslangusesse viia. See langus oli destruktiivne, kuid selles sisalduv lootuskiir näitas maailmale, et sõltumatu keskpank võib hindade stabiilsuse tagamiseks võtta tarvitusele karmid abinõud.
    Kuid ehkki ülemaailmne langus tõi inflatsiooni järsult alla, ei läinud sellega kohe kaasa nominaalsed intressimäärad, sest turud ei olnud veel asjas selgusele jõudnud. Seega jäid reaalsed pikaajalised intressimäärad 1980ndate keskel üsna kõrgeks. Kui siis laenuandjad järgnevatel aastatel järk-järgult veendusid, et madal inflatsioon püsib, hakkasid reaalsed pikaajalised intressimäärad kukkuma. See tähendab aga, et tõelised reaalsed pikaajalised intressimäärad ei olnud 1980ndatel nii kõrged, kui me arvame, sest pikaajalise inflatsiooni ootused pidid olema tunduvalt kõrgemad kui tollane aastane inflatsioon.
    Pikaajaliste laenuobligatsioonide omanikud pidid näiteks arvama, et inflatsioon tuleb siis, kui 1981.?82. aastal ülemaailmne langus on möödas, mürinal tagasi. Inflatsiooniga indekseeritud võlakirjade turud ei olnud 1980ndail eriti arenenud.
    Isegi kui me usume, et reaalsed määrad olid 1980ndate keskel tõesti väga kõrged, oleks loogiline järeldada, et aktsia- ja elamuturud pidanuks olema 1980ndatel veel madalamal tasemel, mitte tegelikud hinnad 2005. aastal väga kõrged.
    Pealegi on intressimäärasid USAs olnud veelgi madalamad. Keskmine reaalne pikaajaline riiklik intressimäär 1891?1979 oli üksnes 1,25%.
    Seega ei peaks me reaalsete intressimäärade viimase kahekümne aasta langusest liiga põhjapanevaid järeldusi tegema. Määrad on ajaloos palju edasi-tagasi hüpelnud, näidates nõrka seost varade hindadega. Mis iganes ka poleks praeguste madalate intressimäärade muud eelised, ei taga nad seda, et varade hinnad tulevikus ei lange.
    © Project Syndicate, 2005. www.project-syndicate.org
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Ferrari kutsub tagasi 23 000 sõidukit
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Hiina eksport kasvas, kuid väljavaade näib tume
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Tallinki konkurent müüs laeva
Läänemerel Tallinkiga võidu seilav Viking Line sõlmis eile lepingu aluse M/S Amorella müügiks Corsica Ferries SASile, teatas ettevõte
Läänemerel Tallinkiga võidu seilav Viking Line sõlmis eile lepingu aluse M/S Amorella müügiks Corsica Ferries SASile, teatas ettevõte

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.