Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti võtab euroliidust viimast

    Euroopa Liit on sõna otseses mõttes avanud Eesti ettevõtetele ekspordiväravad. Möödunud aasta maikuust alates tulvab uudistekanalitesse järjest enam positiivseid sõnumeid ekspordi kasvust.
    Vaid mõned näited. Toiduainetetööstus on Eestis ikka ja alati olnud rahvuslik murelaps. Möödunud kümnendil vaieldi emotsionaalselt, kas siinne põllumees jääb ellu ning kas Eesti suudab ise oma toidulaua katta. Nüüd on need teemad vajunud ajaloo hämarusse.
    Meie põllumehed saavad Euroopa Liidust miljarditesse küündivaid toetussummasid. Eesti toiduainete eksport Euroopa Liidu riikidesse on aastaga kasvanud kolmandiku, sealhulgas eksport Soome on kahekordistunud. Liha-, piima-, kondiitri-, kalatoodete, õlle, viina ja teiste toidukaupade tootjad suurendavad järjest ekspordimahte ja laiendavad tootmist.
    Kasvavaid ekspordimahte naudivad ka Eesti ehitusmaterjalide tootjad. Eesti puitlaastplaadid, liimid, lakid, tsement, värvid, puidust valmistooted tugevdavad järjest oma turupositsioone nii Lätis-Leedus, Skandinaavias kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Sama käib meie mööbli ning sisustuskaupade kohta.
    Kõige kiiremini kasvab aga elektroonika ja IT-eksport. Võrreldes 2002.?2003. aastaga on IT-eksport suurenenud üle 70%.
    Eesti ekspordi edunäiteid võib tuua palju. Tegelikult on need olemas igas ärisektoris. Ükski Eesti majandusharu pole ekspordiraskustes. Igas valdkonnas leidub edukaid ettevõtteid, kes suudavad oma tootmist ja turustust kaasajastada, paindlikult reageerida Euroopa Liidu turu avanemisele ning sellelt kasumit teenida. Raskused on pigem ettevõttepõhised ja iseloomustavad neid, kes on oma äriplaanid ehitanud üles arusaamale, et mingi ?nähtamatu käsi? hoiab neid muutuste ja konkurentsi eest.
    Euroopa Liidust tulenev surve hakkab lõhkuma Eesti monopole. Oleme näinud, et Eesti Telefoni monopoli likvideerimine on viinud kõnehinnad alla. Sama saab juhtuma Eesti Energiaga, kelle kõrvale ilmuvad euroliidu survel alternatiivsed elektritootjad ja kelle mõjul käivitub elektrihindade langus.
    Ekspordimahtude suurenemine on toimunud paralleelselt investeeringute kiire kasvuga. Tulemused on ületanud meie liitumiseelseid ootusi. Ekspordiga seotud formaalsused on oluliselt lihtsustunud, Eesti kaupade teelt on kadunud teiste euroliidu riikide tollid ja kvoodid. Seetõttu pole imestada, et 80% Eesti ekspordist suundub Euroopa Liidu riikidesse ja suure tõenäosusega see näitaja tulevikus kasvab.
    Kuid ekspordi kasv ei ole tekkinud mitte üksnes tänu bürokraatlike takistuste vähenemisele. Eesti ettevõtete jaoks on olnud äärmiselt kasulik see konkurentsikeskkond, millesse nad liitumise järel on sattunud.
    Ettevõtted, mis on endale Euroopa Liidu turul koha leidnud ja seal edukalt tegutsevad, on ühtlasi muutunud tugevamateks ja konkurentsivõimelisemateks. Ka oma lähinaabrite, Soome, Rootsi, Läti ja Leedu turgudel oleme praegu edukamad kui aastatel 2002?2003.
    Euroopa Liidu liikmelisuse positiivsed mõjud Eesti ekspordile ulatuvad liidu piiridest kaugemalegi. Üha rohkem ja rohkem kuulen eksportivate firmade juhtidelt, et väljaspool Euroopa Liitu on Eesti maine liitumise järel oluliselt paranenud. Enam ei pea pikalt vastama küsimustele stiilis ?kus see Eesti siis asub??. Euroopa Liit on lausa üleöö muutnud Eesti kaubamärgi globaalselt konkurentsivõimeliseks. Meie toodete kvaliteeti usutakse nii USAs, Hiinas kui ka Aafrikas.
    Euroopa Liidu liikmelisus on taasavanud eksportööridele Venemaa perspektiivi. Kas mäletate, et veel möödunud aasta alguses oli Eesti-Vene kaubavahetuse peamiseks takistuseks Vene poole seatud topelttollid? Nüüd ei meenuta seda kunagist probleemi enam keegi.
    Sedamööda, kuidas arenevad ja konkretiseeruvad laienenud Euroopa Liidu ja Venemaa majandussuhted, paranevad ka Eesti-Vene kaubandussuhete väljavaated.
    Eesti eksportijal ei tasu heituda suhkrutrahvidest ja Skandinaavia ametiühingutest. Meil on põhjust vaadata tulevikku optimismiga ja juba praegu valmistuda uueks suureks majanduskasvu hüppeks, mida Eesti jaoks toob peatselt endaga kaasa euro kasutuselevõtt.
    Jääb vaid loota, et Eesti valitsus ja riik suudaksid Euroopa Liidust tulenevaid võimalusi kiiresti ära kasutada ja neid ka ühiskonnale kättesaadavaks teha. Ei taha kuulda ja lugeda uudiseid sellest, et ühe või teise euroabi vastuvõtmiseks või programmi avanemiseks ei olda valmis. Või et vajalike seaduste puudumine on toonud Eesti maksumaksjale kaela järjekordsed eurotrahvid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA aktsiaturg langes peale viiepäevast tõusu
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.