Ülevaade transpordikuludest annab firma tegevusest parima pildi

Eesmärk on samaliigiliste kuluartiklite rühmitamise teel süsteemi loomine eri kuludest parema ülevaate saamiseks.

Kulude jaotusel sõltuvalt nende käitajatest on kõige raskem üldkulu käitaja määratlemine, kuna selle hulgas on nii muutuvaid kui ka püsivaid kulusid. Üldkulude käitaja määramine on tähtis, sest ka need kulud tuleks õiglaselt teenuseühiku hinda kanda. Tootmisettevõttele sobivaid reegleid üldkulude jaotamiseks ei saa üle kanda transpordiettevõttele. Üldkulude sõltuvuse määramist saab teha ainult ettevõtte spetsiifikat tundev inimene, sageli on ka sellisel inimesel otsust raske teha. Kõrvalseisjal soovitusi anda pole hoopiski võimalik.

Kulukohtade arvestus peab andma vastuse küsimusele, kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad. Kulusid võib jagada mitmeti: toodetele, tellimuspartiidele, tooterühmadele, allüksustele, protsessidele, isikutele jne. Samuti võib kulusid vaadelda ettevõtte kui terviku lõikes. Kõik oleneb sellest, mis on eesmärgiks ja millise tegevusvaldkonnaga ettevõte on seotud.

Transpordis soovitatakse muutuv-, poolpüsi- ja osa üldkuludest kanda sõidukile. Selline jaotus sobib hästi, kui transpordifirma osutab ühetaolist teenust.

Küsimus, kuidas kulusid teenuste vahel jaotada, tekib juhul, kui üks sõiduk osutab eri teenuseid, sõitjateveos kohalikku, kaug- ja tellimisvedu, ja kulud on sõidukile kantud.

Kulude põhjuse selgitamiseks, nende optimaalse taseme leidmiseks ning ressursside ülekasutuse vältimiseks tuleb ka kaubaveoettevõtetes teha kulude analüüse. 2005. aasta TTÜ logistika eriala bakalaureuse töödes käsitleti ka kaubaveo kulude probleeme.

Suurim kulukirje on kapitalikulu, teisena suurim on kütus, moodustades veofirma muutuvkuludest 74% ja kogukulust üle veerandi.

Uuritavas ettevõttes on raamatupidamislikult amortisatsioon kehtestatud iga- aastaselt 20% auto ostuhinnast. Kulum on seetõttu väga kõrge. Töö autor pakkus võrdluseks ka teisi kapitalikulu arvutuse võimalusi.