Euroopa Liit puhastab Eestit riigihangetest ja ümbrikupalgast

Riigihanked vähenevad oluliselt, lausus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juriidilise osakonna juhataja Reet Teder ministeeriumites kooskõlastusringi läbivat seaduseelnõu kommenteerides.

Asjade ja teenuste puhul väheneb hankemenetluste arv poole võrra ning ehituses ligikaudu kahe kolmandiku ulatuses. Teder lisas, et nende riigihangete puhul on tegu peamiselt väiksemate hangetega. Rahalises arvestuses moodustavad need hanked kõikidest riigihangetest asjade ja teenuste ostmiseks kümnendiku ja ehituses 15%.

Rahandusministeeriumi jurist Evelin Karindi-Kask ütles ettevõtete riigihankekohustusest vabastamist kommenteerides, et äriühingute suunatus kasumi teenimisele peaks olema eelduseks, et avaliku sektori ettevõtted kasutavad oma raha niigi kõige otstarbekamal moel. Karindi-Kask ei osanud samas öelda, kui palju riigihangete arv väheneb.

Avaliku sektori ettevõtetest peavad alates tuleva aasta 1. veebruarist korraldama riigihankeid vaid võrguettevõtted ja sedagi siis, kui hankesumma ületab Euroopa Komisjoni hangete rahvusvahelist piirmäära.

Võrguettevõtted on kütusega seotud, gaasi- ja soojusenergia-, elektri-, vee-, transpordi- ja postiettevõtted ning sadamad ja lennuväljad. Ülejäänud avaliku sektori ettevõtted riigihankeid korraldama ei pea.

Riigihankeid ei pea korraldama ka real teistel juhtudel, näiteks kui ostu kogumaksumusest on üle 50% hotelli- ja restoraniteenused, transport, õigusabi, töötajate värbamine ja väljaõpe ning muud teenused. Riigihanke korraldamisele kulub keskmiselt 50 000 krooni, selle raha hoiavad avaliku sektori ettevõtted edaspidi kokku.