Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liit puhastab Eestit riigihangetest ja ümbrikupalgast

    Riigihanked vähenevad oluliselt, lausus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juriidilise osakonna juhataja Reet Teder ministeeriumites kooskõlastusringi läbivat seaduseelnõu kommenteerides.
    Asjade ja teenuste puhul väheneb hankemenetluste arv poole võrra ning ehituses ligikaudu kahe kolmandiku ulatuses. Teder lisas, et nende riigihangete puhul on tegu peamiselt väiksemate hangetega. Rahalises arvestuses moodustavad need hanked kõikidest riigihangetest asjade ja teenuste ostmiseks kümnendiku ja ehituses 15%.
    Rahandusministeeriumi jurist Evelin Karindi-Kask ütles ettevõtete riigihankekohustusest vabastamist kommenteerides, et äriühingute suunatus kasumi teenimisele peaks olema eelduseks, et avaliku sektori ettevõtted kasutavad oma raha niigi kõige otstarbekamal moel. Karindi-Kask ei osanud samas öelda, kui palju riigihangete arv väheneb.
    Uus seadus lihtsustab muu hulgas ka pakkumiselt kõrvaldamist, lubades pettuselt tabatud ettevõtte ükskõik millises riigihanke faasis ukse taha tõsta. ?Meie hinnangul on muudatused hindamiskriteeriumites ja õigusvastaselt tegutsevate ettevõtete kõrvaldamiseks head,? kommenteeris Teder.
    Varasemaga võrreldes takistab hindade allalöömist see, et sotsiaalmaks on n-ö seadusesse sisse kirjutatud. Riigihanke kaudu tellimusi saavad ettevõtted peavad edaspidi tõendama, et maksavad oma töötajatele vähemalt 70% sektori keskmisest palgast.
    ?Kes riiki ei panusta, ei peaks saama ka riigipirukast hammustada,? kommenteeris Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. ?Sotsiaalmaksu nõue riigihangetes on sees ka kolmes eurodirektiivi artiklis.?
    Veskimägi tõi seadusesse lisatud sotsiaalmaksu nõude välja kui olulisima riigihangete muudatuse. ?Tänases seaduse redaktsioonis on olukord niisugune, et loome eelise neile, kes petavad riiki maksudega, olgu see siis ümbrikupalka makstes, keskkonda investeerimata jättes või muul moel,? sõnas Veskimägi.
    Kui varem sobis peatöövõtjaks maksuvõlgadeta ettevõte, kes palkas alltöövõtjateks maksuvõlglased või ümbrikupalga maksjad, siis uus seadus lubab ostjal kontrollida, kas ka alltöövõtjad korralikult makse maksavad. Maksuasjad peavad olema korras viimase viie aasta lõikes.
    Ehitusfirma AS Talter juht Sven Pertens ütles, et uues vormis sotsiaalmaksunõue ei mõjuta reeglina Eesti ehitusettevõtteid ega nende osalemist riigihangetel. Sotsiaalmaksunõue sätestati pakkujale ehk taotlejale, selgitas Pertens, kuid alltöövõtjatele seda esitatud pole.
    Riigihangete ameti juht Ülo Sarv ei uue seadusega kaasnevat ei kommenteerinud.
    Rahandusminister Aivar Sõerd on nimetanud riigihangete seadust olulisimaks sel aastal valminud seaduseks. Seadus jõustub 31. jaanuaril 2006.
    Avaliku sektori ettevõtetest peavad alates tuleva aasta 1. veebruarist korraldama riigihankeid vaid võrguettevõtted ja sedagi siis, kui hankesumma ületab Euroopa Komisjoni hangete rahvusvahelist piirmäära.
    Võrguettevõtted on kütusega seotud, gaasi- ja soojusenergia-, elektri-, vee-, transpordi- ja postiettevõtted ning sadamad ja lennuväljad. Ülejäänud avaliku sektori ettevõtted riigihankeid korraldama ei pea.
    Riigihankeid ei pea korraldama ka real teistel juhtudel, näiteks kui ostu kogumaksumusest on üle 50% hotelli- ja restoraniteenused, transport, õigusabi, töötajate värbamine ja väljaõpe ning muud teenused. Riigihanke korraldamisele kulub keskmiselt 50 000 krooni, selle raha hoiavad avaliku sektori ettevõtted edaspidi kokku.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Ühendriikide inflatsioon näitas juulis taandumise märke
Ameerika Ühendriikide tarbijahinnaindeks tõusis juulis 8,5% võrreldes mullusega, mis on vähem kui inflatsioon kuu varem ning ka vähem kui analüütikud prognoosisid.
Ameerika Ühendriikide tarbijahinnaindeks tõusis juulis 8,5% võrreldes mullusega, mis on vähem kui inflatsioon kuu varem ning ka vähem kui analüütikud prognoosisid.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Erametsakeskus: paberi- ja küttepuidu hinnad on uskumatult kõrged
Ebanormaalselt kõrged okaspuupalkide hinnad saavutasid oma tipu aprillis, püsisid mais ja hakkasid juunis langema. Ülejäänud sortimentide hinnad on aga jätkanud küllalt kiiret kasvamist.
Ebanormaalselt kõrged okaspuupalkide hinnad saavutasid oma tipu aprillis, püsisid mais ja hakkasid juunis langema. Ülejäänud sortimentide hinnad on aga jätkanud küllalt kiiret kasvamist.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.