Eda-Liis Kann • 21 november 2005

Venelane ostab hea meelega reklaamitud tooteid

Põhjus, miks venekeelne elanikkond on rohkem avatud reklaamile ja tarbimisele, on TNS Emori bränditurunduse projektijuhi Tatjana Krigeri sõnul selles, et venelased on rohkem avatud elamustele ja naudingutele. Soov püüelda uute naudingute ja elamuste poole on venelastele olulisem motivatsioon kui eestlastele, kes on viimase kahe aasta jooksul elamusteotsingutest ja katsetamisest pisut väsinud, ütles Kriger oma ettekandes Tallinna Konverentside seminaril ?Turundusteekond venekeelse tarbijani?.

Kuna venelased on avatud elamustele, naudivad nad tunduvalt rohkem poodides käimist ja ostude tegemist ? see pakub neile lõbu ja teeb tuju heaks. Rohkem ollakse Krigeri sõnul avatud ka kommunikatsioonile: ?Vene tarbijad ostavad rohkem ja neile meeldib osta just reklaamitud kaupa,? kinnitas Kriger.

Ka reklaami vaatamine pakub venekeelsele tarbijaskonnale rohkem rõõmu, suurimad reklaaminautijad (meeldib vaadata ja saab kasu) on 15?49aastased vene naised. Samuti suurema huviga oodatakse uusi tooteid, et saaks neid proovida ja kasutada.

Tootetutvustusi korraldav firma Scanoram OÜ juhataja Mihkel Järve sõnul kinnitab ka praktika, et venekeelne tarbija on kindlasti palju parem uute toodete proovija ja ostja. ?Eriti just vene mehed ostavad hea meelega kalleid tooteid, ilma et süveneks isegi toote omadustesse. Kui maitse on hea, siis läheb toode ostukorvi,? ütles Järve, kelle arvates tahab venekeelne tarbija näidata sellega, et ka neil on raha. Osalt tuleb venekeelse tarbija aktiivsus Järve sõnul nende temperamendist. ?Eestlased on tagasihoidlikumad ja pigem uurivad põhjalikumalt toote omadusi ja kui ei saa veenvat argumenti, miks seda toodet vaja on, jääb see ostmata,? selgitas Järve.

Ka Koriander Grupi juhataja Merle Korjus, kes tegeleb samuti degustatsioonide korraldamisega, tunnistas, et venekeelne tarbija tuleb erinevate tootetutvustuste ja katsetustega hea meelega kaasa. ?Peamine erinevus on siis eestlastega, et venekeelne tarbija on valmis lisaks proovimisele ka toodet kohe kaasa ostma. Eestlane piirdub aga üldjuhul vaid maitsmisega,? nentis Korjus.

Kuigi venekeelne tarbija on aldis proovima uusi tooteid, on ta siiski TNS Emori uuringu järgi eestlastest palju lojaalsem ja põhimõttekindlam. Mitte-eestlased ostavad kaubamärke, mida nad usaldavad, samas kui mingis kaubamärgis pettuvad, siis on kindel, et seda kaubamärki nad enam kunagi ei osta. Sama lugu on ka kaupluste suhtes, kui ollakse harjunud külastama ühte kindlat kauplust, ei vaheta seda ilma mõjuva põhjuseta teise ostukoha vastu. ?Kõik see tähendab, et tänu oma põhimõttekindlusele on mitte-eestlane pühendunum klient ? ta ei jookse ?kasulikuma? pakkumise peale nii kergesti ära,? selgitas Kriger ja lisas, et nende ?paigast ära saamiseks? on vaja väga tugevat ja mõjutajat argumenti.

Ka suhtumine kaubavaliku suurusesse on eestlastel ja mitte-eestlastel erinev. Vene tarbijate seas on eestlastest rohkem neid, kes tunnistavad, et nad planeerivad oma oste ette, sest liiga suur valik teeb otsustamise nende jaoks raskeks. Osaliselt on see muidugi seotud väiksema materiaalse kindlustatusega ja Ida-Viru piirkonna eripäraga, kus lihtsalt puuduvad väga suured poed.

Turunduslikult aga tähendab see, et otsepostitusega saadetud kaupluste ja toodete kliendilehed on teretulnud ?aitavad teha valikut ja planeerida oma ostu.

Vene tarbija on hinnatundlikum ja hinnateadlikum ? enne millegi ostmist võrdlevad alati hindu või siis ootavad allahindlusi või eripakkumusi, et saada toode võimalikult soodsa hinnaga ja mis peamine, alati, kui on võimalus saada midagi tasuta, kasutavad selle võimaluse ära.

Kuigi TNS Emori uuring ütleb, et otsepostitusega saadetud kaupluste ja toodete kliendilehed on teretulnud ? aitavad teha valikut ja planeerida oma ostu, pole Tallinna Kaubamaja teinud rahalistel põhjustel venekeelset kliendilehte.

Tallinna Kaubamaja kliendiajakiri on vaid eesti keeles ja see saadetakse ka venekeelsele tarbijale. Ettevõtte müügi- ja turundusdirektori Enn Pareli sõnul on kliendiajakiri väga mahukas ja selle kakskeelne tootmine oleks liiga kulukas.

Tallinna Kaubamaja on uurinud klientide ostukäitumist, mis ei näita, et venekeelne tarbija oleks rohkem avatud uudistoodetele. Allahindlused ja uudistooted on tõmbenumber nii eestlastele kui ka venelastele. Venekeelsetele tarbijatele tehakse reklaami rohkem vaid uue aasta ja jõuluperioodil, sest jõulud on eri aegadel. Ülejäänud ajal aastast aga ei lähtu Tallinna Kaubamaja kliendi rahvusest, sest pole vahet, kas klient on venelane või eestlane.

Hetkel kuum