Tugev konkurents surub aknatootjate kasumi alla

Vaatamata keskmiselt ligi kolmandiku võrra suurenenud tootmisele vähenes eelmisel aastal pooltel plastakende tootjatest kasum hüppeliselt. Selle põhjuseks peavad firmad eelkõige tootmisvõimsuste kiiret kasvu, mis on Eesti turul tekitanud terava konkurentsi. Kuna turusituatsioon pole aastaga oluliselt muutunud, ei arvesta ettevõtted ka sellel aastal olulise kasumi kasvuga.

Eesti ühe suurema plastakende tootja ASi Plasto kasum kukkus aastaga 17,5 miljonilt kroonilt 0,8 miljonile kroonile. Kuigi ettevõte loodab sellel aastal pisut kasumit kasvatada, on olukord Plasto tegevjuhi Valeri Pärsi hinnangul plastakende tootmises jätkuvalt raske.

Pärs ütles, et põhiliseks raskuste põhjuseks on materjalide hinna tõus maailmaturul. ?Ühelt poolt pitsitab meid hüppeliselt kasvanud PVC ja metalli hind maailmaturul, aga teiselt poolt on meil Eestis tootjaid juba nii palju, et ka toote turuhinda ei saa enam nii kergelt tõsta. Kõik püüavad miinimumi peal töötada,? sõnas ta.

Plasto kasumit pole aidanud kasvatada ka viimaste aastate ehitusbuum, mille tõttu ettevõtte toodangu kasv on juba kaks aastat järjest olnud üle 30%. Plasto prognoosib oma selle aasta käibeks 110 miljonit krooni.

Ligi poole võrra vähenes eelmisel aastal kasum ka teisel Eesti tuntud plastakende tootjal ASil Plastmerk. Ettevõtte juhataja Raino Kalekini hinnangul on langus seotud eelkõige tiheda konkurentsiga. ?Turg on tootjaid täis ja käib kõva hinnakonkurents,? lausus ta.

Kommenteerides ehitusbuumi kajastamist ajakirjanduses, kus mainitakse akende tellimise kuudepikkusi järjekordi, ütles Kalekin, et defitsiit puudutab vaid puitaknaid, mille tootmine on tunduvalt töömahukam ja keerulisem. ?Plastakende saamisega mingit probleemi pole, sest Eestis on tootmisvõimsust plastile kõvasti enam kui turgu ja tootmisvõimsused suurenevad pidevalt,? sõnas ta.

Üks vähestest, kelle kasum püsis varasema ajaga võrreldes ligikaudu samal tasemel, oli Eestis suurimat müügivõrku ja tootmisvõimsust omav AS Glaskek. Ettevõttel on plastakende tehased Tallinnas, Tartus ja Narvas. Lisaks toodab Glaskek plastaknaid Lätis Daugavpilsis ja Venemaal Peterburis. Ettevõttel on Eestis üle kümne müügiesinduse.

Glaskeki finantsdirektor Meelis Põlda ütles, et ka sellel aastal pole oodata suurt kasumi kasvu. ?Kasumi tõusu sellisel turul, kus konkurents on nii tihe, pole võimalik prognoosida. Küsimus on pigem selle taseme hoidmises, mis on olnud,? lausus ta.

Tema sõnul on turu üle paisutanud väiksed firmad, kes ilmselt kaua ei suuda konkurentsis püsida. ?Mingil hetkel peab toimuma selektsioon, mis jätab järele vaid need, kes suudavad efektiivselt toota ja kellel on piisavad tootmismahud,? märkis ta.

Kuna plasti maailmaturuhind on seotud nafta hinnaga ja see on viimase aasta jooksul tõusnud, siis on ka toormaterjal aastaga kallinenud ligikaudu 10%.