• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,3%39 692,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,3%39 692,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 28.11.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Psühholoogilised testid tekitavad rohkem küsimusi kui selgeid vastuseid

Psüh­ho­­loogilised testid annavad meile küll informatsiooni isiksuse kohta, kuid seos võimaliku tulemuslikkusega töös on suhteliselt nõrk.
Eesti oludele kohandatud isiksusetestid suudavad üsna täpselt mõõta inimese omadusi ning ennustada talle iseloomulikku käitumist. Siin on ainult üks üsna oluline probleem: inimese motivatsioon, igapäevane käitumine ning suhtumine töösse sõltub vaid osaliselt tema isiksuseomadustest.
Märksa suurem roll tulemuse kujunemisel on töö sisul, töökorraldusel, juhtimise kvaliteedil, kehtivatel normidel ja valitsevatel suhetel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Me võime küll valida inimese, kelle isiksuslikud eeldused võimaldaksid tal tööga edukalt hakkama saada, kuid kui konkreetne töökeskkond seda ei võimalda, siis tulemust ikka ei ole.
Kahjuks kalduvad juhid just isiksusetestide tulemusi käsitlema kui midagi väga kindlat ja lõplikku, millele toetudes saab tulevikus põhjendada nii inimese edu kui ka ebaedu. Lihtne on väita, et ta ju ongi niisugune inimene.
Selline fenomen muudab juhtide rolli inimeste motivatsiooni, suhtumise ja tegelike töötulemuste kujundamisel ähmaseks ning loob eeldused olukorraks, kus me jäämegi otsima neid ?õigeid? inimesi ega ole vaatamata suurepärastele testitulemustele ikka tegelike töötulemustega rahul. Ka konkreetse valikuprotsesi raames jätab testide kasutamine juhid pigem passiivsesse rolli, vastutus otsuse tegemise eest on võimalik ?lükata? testile.
Nagu eespool öeldud, võivad hästi välja töötatud psühholoogilised testid olla üsna täpsed inimese ?mõõtmise? vahendid. Arvestades tõsiasja, et kvaliteetsete psühholoogiliste testide väljatöötamine ja Eesti oludele kohandamine, läbiviimine ja tõlgendamine eeldab vastavate spetsialistide tööd, on see meetod suhteliselt kallis.
Enne testide kasutamist peab kriitiliselt mõtlema, kas nende abil saadavate isiksuseomaduste täpsus on tegelikult lõpptulemuse seisukohalt vajalik.
Tüüpiliselt tahame värbamisel hinnata inimese suhtlemis- ja koostöövõimet, pingetaluvust, kohusetundlikkust ning tahet meie pakutavat tööd teha, samuti õppimisvalmidust ja õppimisvõimet.
Enamik loetletud omadustest selgub aga ka vajaliku täpsusega ette valmistatud ja õigesti läbi viidud struktureeritud intervjuul. Õppimisvõime hindamiseks on suurema ennustusväärtusega aga vaimse võimekuse testid. Nii et väärtus psühholoogilistel testidel on, kuid see ei pruugi olla lisaväärtus.
Psühholoogiliste testide valikuinstrumentidena kasutamisega seonduvad lisaks teatavad töötajate valiku ideoloogiat ning eetikat puudutavad aspektid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaasajal peame endale üha rohkem teadvustama, et valikuprotsessis on tööandja ja tulevane töövõtja partnerid: mitte ainult tööandja ei vali endale töötajat, vaid ka inimene valib endale tööandjat.
Kui tööandja hindab inimesi valikuprotsessi käigus psühholoogiliste testide abil, välistab see partnerlussuhte: tasakaalu loomiseks peaks tööandja looma võimaluse ka enda ?testimiseks?, lihtsustatud analoogiana esitama näiteks oma bilansi ning rahavoo aruande.
Usaldusväärse tulemuse saamiseks peame arvestama, et psühholoogiliste testide läbiviimine ning tõlgendamine eeldab vastava ettevalmistusega psühholoogide kaasamist.
Psühholoogide kutsenõuded panevad piirid testi konfidentsiaalsusele ning head tavad nõuavad ka igale testitavale tagasiside andmist. Nimetatud nõuete eiramine tekitab küsitavusi kogu protsessi eetilisuse suhtes ning välistada ei saa ka vastavate vaidluste tekkimist.
Märksa enam tuleb pöörata tähelepanu tööd modelleerivate ülesannete ning testide väljatöötamisele ja keskenduda struktureeritud intervjuude läbiviimise koolitamisele ja õppimisele. Valiku lõppeesmärki ? inimese tulemuslikku tööd silmas pidades tuleb siiski arvestada, et sobivate eelduste ja potentsiaaliga inimese leidmine on vaid esimene samm oodatava tulemuse suunas.
Autor: Milvi Tepp

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele