Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Psühholoogilised testid tekitavad rohkem küsimusi kui selgeid vastuseid

    Psüh­ho­­loogilised testid annavad meile küll informatsiooni isiksuse kohta, kuid seos võimaliku tulemuslikkusega töös on suhteliselt nõrk.
    Eesti oludele kohandatud isiksusetestid suudavad üsna täpselt mõõta inimese omadusi ning ennustada talle iseloomulikku käitumist. Siin on ainult üks üsna oluline probleem: inimese motivatsioon, igapäevane käitumine ning suhtumine töösse sõltub vaid osaliselt tema isiksuseomadustest.
    Märksa suurem roll tulemuse kujunemisel on töö sisul, töökorraldusel, juhtimise kvaliteedil, kehtivatel normidel ja valitsevatel suhetel.
    Me võime küll valida inimese, kelle isiksuslikud eeldused võimaldaksid tal tööga edukalt hakkama saada, kuid kui konkreetne töökeskkond seda ei võimalda, siis tulemust ikka ei ole.
    Kahjuks kalduvad juhid just isiksusetestide tulemusi käsitlema kui midagi väga kindlat ja lõplikku, millele toetudes saab tulevikus põhjendada nii inimese edu kui ka ebaedu. Lihtne on väita, et ta ju ongi niisugune inimene.
    Selline fenomen muudab juhtide rolli inimeste motivatsiooni, suhtumise ja tegelike töötulemuste kujundamisel ähmaseks ning loob eeldused olukorraks, kus me jäämegi otsima neid ?õigeid? inimesi ega ole vaatamata suurepärastele testitulemustele ikka tegelike töötulemustega rahul. Ka konkreetse valikuprotsesi raames jätab testide kasutamine juhid pigem passiivsesse rolli, vastutus otsuse tegemise eest on võimalik ?lükata? testile.
    Nagu eespool öeldud, võivad hästi välja töötatud psühholoogilised testid olla üsna täpsed inimese ?mõõtmise? vahendid. Arvestades tõsiasja, et kvaliteetsete psühholoogiliste testide väljatöötamine ja Eesti oludele kohandamine, läbiviimine ja tõlgendamine eeldab vastavate spetsialistide tööd, on see meetod suhteliselt kallis.
    Enne testide kasutamist peab kriitiliselt mõtlema, kas nende abil saadavate isiksuseomaduste täpsus on tegelikult lõpptulemuse seisukohalt vajalik.
    Tüüpiliselt tahame värbamisel hinnata inimese suhtlemis- ja koostöövõimet, pingetaluvust, kohusetundlikkust ning tahet meie pakutavat tööd teha, samuti õppimisvalmidust ja õppimisvõimet.
    Enamik loetletud omadustest selgub aga ka vajaliku täpsusega ette valmistatud ja õigesti läbi viidud struktureeritud intervjuul. Õppimisvõime hindamiseks on suurema ennustusväärtusega aga vaimse võimekuse testid. Nii et väärtus psühholoogilistel testidel on, kuid see ei pruugi olla lisaväärtus.
    Psühholoogiliste testide valikuinstrumentidena kasutamisega seonduvad lisaks teatavad töötajate valiku ideoloogiat ning eetikat puudutavad aspektid.
    Kaasajal peame endale üha rohkem teadvustama, et valikuprotsessis on tööandja ja tulevane töövõtja partnerid: mitte ainult tööandja ei vali endale töötajat, vaid ka inimene valib endale tööandjat.
    Kui tööandja hindab inimesi valikuprotsessi käigus psühholoogiliste testide abil, välistab see partnerlussuhte: tasakaalu loomiseks peaks tööandja looma võimaluse ka enda ?testimiseks?, lihtsustatud analoogiana esitama näiteks oma bilansi ning rahavoo aruande.
    Usaldusväärse tulemuse saamiseks peame arvestama, et psühholoogiliste testide läbiviimine ning tõlgendamine eeldab vastava ettevalmistusega psühholoogide kaasamist.
    Psühholoogide kutsenõuded panevad piirid testi konfidentsiaalsusele ning head tavad nõuavad ka igale testitavale tagasiside andmist. Nimetatud nõuete eiramine tekitab küsitavusi kogu protsessi eetilisuse suhtes ning välistada ei saa ka vastavate vaidluste tekkimist.
    Märksa enam tuleb pöörata tähelepanu tööd modelleerivate ülesannete ning testide väljatöötamisele ja keskenduda struktureeritud intervjuude läbiviimise koolitamisele ja õppimisele. Valiku lõppeesmärki ? inimese tulemuslikku tööd silmas pidades tuleb siiski arvestada, et sobivate eelduste ja potentsiaaliga inimese leidmine on vaid esimene samm oodatava tulemuse suunas.
    Autor: Milvi Tepp
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA aktsiaturg langes peale viiepäevast tõusu
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Suurte lubadustega erakliinik püüab maha raputada musta minevikku
Novembris avab Tallinnas Pärnu maanteel kaheksal korrusel uksed uus erakliinik Novel Clinic, mille suur visioon on välja kasvanud kliinikust 4Kliinik. Ka 4Kliinik alustas ilusa plaaniga ja raha lugemata, lõpuks jäi tasumata aga osa töötasudest, maksudest ja arvetest.
Novembris avab Tallinnas Pärnu maanteel kaheksal korrusel uksed uus erakliinik Novel Clinic, mille suur visioon on välja kasvanud kliinikust 4Kliinik. Ka 4Kliinik alustas ilusa plaaniga ja raha lugemata, lõpuks jäi tasumata aga osa töötasudest, maksudest ja arvetest.
Fazer katsetab kakaorakkude kasvatamist bioreaktorites
Soome magusatootja Fazer uurib, kas rakupõhine põllumajandus võiks võimaldada kakao kasvatamist šokolaadi toorainena.
Soome magusatootja Fazer uurib, kas rakupõhine põllumajandus võiks võimaldada kakao kasvatamist šokolaadi toorainena.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.