Eestlane sööb aastas 65 kilo liha

Meedias on palju juttu olnud mitmesugustest loomi-linde puudutavatest haigustest. Kõige kõmulisemad ja kõiki lihasööjaid puudutavad on Eestis praegu salmonellabakter ja linnugripp.

Eestimaalased on söönud kogu aeg palju liha. Ka praegu, hoolimata pidevast kaalulangetamise ja tervisliku toitumise trendist, sööb keskmine eestlane aastas kokku umbes 65 kilo liha: 32 sea-, 22 kana- ning 11 kg loomaliha.

See, et peaaegu pool tarbitavast lihakogusest on eestlastel sealiha, ei ole fenomenaalne nähtus. Maarahva toidulaual on olnud läbi aegade kõige suurema tähtsusega siga ning eestlaste traditsioonilised road on valmistatud just sealihast.

Lihasöömise statistika puhul on tähelepanuväärne, et viimase viie aasta jooksul on linnuliha tarbimine koguni kahekordistunud. Selle põhjuseks on asjaolu, et linnulihal on olemas teadlik ja järjest suurenev ostjaskond. Linnuliha on väiksema rasvasisaldusega kui teised lihaliigid. Seepärast jätkub linnuliha tarbimise tõus pidevalt kogu maailmas.

Maarjamaal ollakse linnulihatarbimises kuskil Venemaa ja Euroopa taseme vahepeal: kui eurooplane ostab linnulihatoodetest valdavalt fileed ja venelane koibi, siis eestlane peab tähtsaks nii üht kui ka teist. Üha enam kasvab just linnulihast valmistoodete turg. Eestlase jaoks on valmistoidu vaieldamatud liidrid olnud siiani kartulisalat ja kana grillkoib. Kuigi lihatoodetest enimmüüduga ? keeduvorstiga ? nad võistelda ei jõua.

Sealiha söömine on aga meile justkui geenidega kaasa antud. Seda näitab ka suundumus, et sealiha ja -toodete tarbimine kasvab endiselt. Samas on sealiha tarbimise kasv lihtsalt seletatav: loomaliha on kallis ning kapriisne, selle valmistamine nõuab suuremaid kulinaarseid oskusi. Sealihaga on aga raske mööda panna, valmistamisega saab hakkama ka algaja, liha on kergesti töödeldav ning maitsestatav.

Iga lihaliiki ohustavad oma haigused. Kuigi Eesti sead ja veised on elanud hästi ja mingid haiguspuhangud neid ei ole puudutanud, langes loomaliha tarbimine Eestis hullulehmatõve hirmus ligi 30%. Tarbija suhtumist mõjutas ainult meedias ilmunud infost tulenev hirm.

Sama lugu on linnulihaga. Salmonellabakter on linnukasvatuses tavaline ja tihe külaline. Need probleemid, mis Eesti linnulihatootmises praegu peavalu valmistavad, on muu maailm juba üle elanud. Turuosa ümberjagunemine Leedu päritoluga broileri kasuks salmonelloosikriisi tõttu on normaalne nähtus: siiani suure turuosaga Tallegg peab linnulihamüügis liidripositsiooni säilitamiseks leidma uusi lahendusi. Talleggi kukutamiseks on vaja midagi rohkemat kui kanaliha Leedust, mis suudab tänu sealsetele riiklikele toetustele odavat hinda pakkuda.

Kodumaisus on lihatoodete puhul tarbijale oluline argument. 95% ostjaskonnast eelistaks üldiselt eestimaist toidukaupa. Kuid kui kodumaine toode on kallim, otsustab kolmandik tarbijaist odavama, välismaise toote kasuks. Uued väljundid tuleb leida, et võita enda poole tagasi need 30% klientidest, kes on hinnatundlikud ja otsustavad poes valikut tehes odavama kasuks.

Autor: Kaia-Liisa Karu