Eesti Kunstimuuseumi rajajad jäägu Eesti Rahva Muuseumi ehitamisest kõrvale ? Äripäev ei usalda Voldemar Prometi juhitavat Kumu Ehituse Sihtasutust.

Vaevalt kuu aega tagasi kajastas Äripäev põhjalikult Eesti kunstimuuseumi ehk Kumu ehitamise tagamaid ning toimetuse seisukoht oli ühene: see viis, kuidas sündis uus kunstimuuseum, ei sobi kuidagi kokku kultuurse ühiskonna põhimõtetega ? Kumu ehitamine jääb toimetuse meelest monumendiks Eesti riigihangete ajaloos selle negatiivses tähenduses.

Ometi kisub sinnapoole, et seesama sihtasutus hakkab askeldama ka Tartus Raadil, kuhu on planeeritud uus muuseum. Tegemist on Kumu kõrval teise suure kultuuriobjektiga, mida Eesti hakkab rajama taasiseseisvuse ajal ? projekti maksumuseks kujuneb hinnanguliselt miljard krooni. Õigemini askeldab see asutis seal juba selle aasta algusest: on konsulteerinud ja kaardistanud keskkonnariske, nagu selgub Prometi sõnadest tänases Äripäevas.

Järelikult ajab kultuuriministeerium udu, öeldes, et see, kes ja kuidas hakkab uut muuseumihoonet rajama, pole veel otsustatud, et ministeeriumil on valida seitsme variandi vahel. Mitteametlikult on otsus langetatud, ootab vaid vormistamist ? niisama, aitäh eest see sihtasutus oma aega ei raiskaks.

Ministeerium tahab astuda teist korda sama reha otsa, mis mõttega, küsib toimetus. Vähe sellest, ministeerium tahabki jääda end sellesama rehavarrega kolkima ? sihtasutuse juhatuse liige Toomas Johanson räägib juba sellest, kuidas Kunstimuuseumi Ehituse SA hakkabki tegelema kultuuriministeeriumi haldusalas olevate objektidega.

Et meeldima hakkas selline äri ja miks mitte siis seda edasi ajada? Toimetus on siinkohal irooniline, aga tegijate unistused polegi ebareaalsed ? kultuuriministeerium ei ole mõistnud sihtasutuse tegevust hukka.

Ministeeriumi kantsler Siim Sukles ei ütle ka tänases Äripäevas ühtki paha sõna sihtasutuse paljude kiirustades tehtud ja omadele suunatud riigihangete kohta. Sukles pigem õigustab sellist tegutsemist, märkides, et muuseumiehitus pole vanglaehitus. Kantsleri meelest sai sihtasutus hoopis hästi hakkama ja võiks ka uue projektiga jätkata. Toimetus ei ole Suklesega nõus. Kunstimuuseum on kena, kuid mitte seda rajanud sihtasutuse tööstiil.

Sama sihtasutuse poolt räägib toimetuse arvates vaid see, et tegemist on sissetöötatud struktuuriga, millel on suurprojekti elluviimise kogemus olemas. Aga seesama seik välistab selle sihtasutuse kasutamise veel ühe miljardiprojekti vedamises, sest see tähendaks ka suure hulga raha liikumist mööda samu kahtlasi sissetöötatud radu pidi.

Suklese sümpaatia Kunstimuuseumi Ehituse SA vastu on mõistetav ? tema kuulub sihtasutuse nõukogusse. Tema teadmata ei tehtud ilmselt ka hankeid. Jääb sihtasutus edasi tegutsema, nagu tegijad ise loodavad, teistegi kultuuriobjektiga, on Suklesel soe koht olemas, kui võim peaks Toompeal vahetuma. Sihtasutus muutuks tõepoolest kuumaks kohaks, sest sedakaudu tahavad asutuse hingeshoidmise eest tegutsejad jooksma panna ka Eesti kultuuriobjektidele mõeldud eurorahad.

Kumu on valmis. Siit paistab keelumärk sellele sihtasutusele.

Autor: ÄP