Ehitusfirmad töötavad võimsuse piiril

?Kasv on liiga kiire,? ohkas ta. ?Kõigi ressurssidega on probleeme ? tööjõud, materjalid, mehhanismid,? loetles ta. ?Raske on olukorda hallata, ka hindade tõstmisest enam ei piisa. Samas on rõõmus aeg ? tööd ei pea otsima, seda tuleb uksest ja aknast.?

?Sellist asja, et turumajanduse situatsioonis on materjalidest puudus, ei oleks osanud unes ka ette näha,? nentis ka Lige.

NCC Ehituse tegevjuhi Toomas Aagi sõnul tuleb pakkumisi rohkem kui kunagi varem ning ära tuleb öelda ka headele tuttavatele. ?Ühe kvartali järgi ehitussektoris suuri järeldusi teha pole mõtet, aga tuleb tunnistada, viimane poolaasta on teistmoodi olnud küll,? lisas ta.

Lisaks majanduskasvule ja jätkuvalt soodsatele laenudele mõjutas Lige sõnul ehitusmahtude kasvu ka Euroopa Liidust toetustena tulev raha. Näiteks teedeehituses valmis Peterburi maantee Maardu?Valgejõe lõik, samuti tegid kohalikud omavalitsused euroliidu rahaga suuri keskkonnainvesteeringuid.

Sügisel valmisid Estonian Celli tselluloositehas Kundas ning kunstimuuseumi uus hoone. ?Need kaks objekti võivad mahte tõsta lausa kümne protsendi võrra,? nentis Lige.

Ehitusregistri andmetel lubati kolmandas kvartalis kasutusse 715 uut eluruumi, see on 65 võrra enam kui aasta varem. Nõudlus uute eluruumide järele aga püsib ja uute korterelamute ehitamise buum jätkub ? ehitusluba anti 2345 uue eluruumi ehitamiseks.

?Mõnes mõttes ma ootan, et kasv taandub jälle normaalsuse piiridesse,? lootis Kiviorg. Seda, et ehitusfirmade jaks ei käi enam turu nõudlusest üle, on tema sõnul näha ka vähenenud konkurentsist riigihangetel. ?Peab vaatama, et end lõhki ei tõmba,? lausus ta.

Aagi hinnangul on kiire kasvu ajad mõneks ajaks läbi. ?Ega see enam niimoodi jätkuda saa,? ennustas Aak. ?Lisaks müüriladujatele on terav puudus ka spetsialistidest. Kui Eesti riigi migratsioonipoliitika samamoodi jätkub ? no kust see kasv siis tulema peab.?