Et ettepanek sündis väga visalt, näitas seegi, et esimene info ettepaneku sisust jõudis uudistekanalitesse hilinemisega ning napilt enne Äripäeva trükkiminekut.

Üldjoontes näeb ettepanek välja nii, et ELi eelarvest üle 40% neelavad põllumajandustoetused jäävad muutmata, Suurbritannia lepib väiksema kompensatsiooniga ELi eelarvest ning tõukefondide abiraha uutele liikmesriikidele kärbitakse kuni 10% võrra eelmise eesistujariigi Luksemburgi juunis pakutud tasemest (160 miljardit eurot seitsme aasta peale). Euroopa Komisjoni arvestuste järgi väheneksid sellisel juhul toetused uutes liikmesriikides elaniku kohta 183 eurolt 165 eurole.

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Durao Barroso nimetas Suurbritannia eelarveettepanekut eile ?vastuvõetamatuks? ja laienenud liidu jaoks ?ebarealistlikuks?. Barroso sõnul on see eelarve mini-Euroopa, mitte 25 liikmesriigiga Euroopa jaoks. ?Kui me tahame moodsat, avatud ja konkurentsivõimelist Euroopat, siis tuleb selleks eraldada ka rahalised vahendid,? ütles Barroso.

Mõru pilli leevenduseks, et saada uusi liikmesriike nõusse abisummade kärpimisega, pakub Suurbritannia neile lihtsustatud tingimusi eurotoetuste kasutamiseks. Financial Times kirjutas eile, et uutele liikmesriikidele väheneks nõutud kaasfinantseerimise osa 20 protsendilt 15 protsendile ning kaalumisel on ajaperioodi pikendamine, mille jooksul euroraha tuleb ära kasutada.

Lihtsustatud tingimused ELi abiraha kasutamiseks olid arutusel ka Tony Blairi visiidi ajal Tallinna, kuid nagu kommenteeris kohtumise järel peaminister Andrus Ansip, ei kaalu need üles reaalsete rahasummade kärpimist, millega Eesti on juba arvestanud. Eesti on plaaninud Suurbritannia ettepanekut arutada neljapäeval valitsuskabineti nõupidamisel.

Olulise muudatusena, et läbirääkimised patiseisust edasi saaks, on britid valmis leppima Margaret Thatcheri välja võideldud kompensatsiooni vähenemisega ELi eelarvest. Seni nõuti selle eest jäigalt ühtse põllumajanduspoliitika põhjalikku reformi.

Juba Tallinnas vihjas Tony Blair, et ilmselt ei ole ELi eelarve struktuuri radikaalne reform enne 2013. aastat võimalik. Prantslased ei tagane 2002. aastal ELi laienemise tingimusena sõlmitud kokkuleppest, et põllumajandustoetused jäävad aastani 2013 muutmata.

Et radikaalset reformi ei tule ning et ELi kulutustest sõltuv Briti tagasimakse vähem kasvaks, tahab eesistuja vähendada eelarve mahtu 1,03 protsendile ELi SKPst ehk ca 850 miljardile eurole. Luksemburgi ettepanekuga võrreldes on mahtu kärbitud 20 miljardi euro võrra ning veel Romano Prodi juhitud Euroopa Komisjoni eelarveettepanekuga võrreldes 170 miljardi euro võrra.

Peamine tüliõun, Briti tagasimakse, väheneks seitsme aasta peale 8 miljardi euro võrra.

Briti meediast õhkus eile ettevaatlikku optimismi, et eelarvekokkulepe võiks tuleval nädalal siiski sündida. Palju sõltub uutest liikmesriikidest. Poola peaministri reaktsioon eile oli, et Briti ettepanek on vastuvõetamatu.