Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Crash, boom, bang

    Ei, tegu polnud juhuslikult pealt nähtud avariiga linnatänaval või maanteel, vaid planeeritud kokkupõrkega, mis toimus kahe Renault sõiduauto vahel firma arenduskeskuses Pariisi lähedal Lardys. Üritust oli kutsutud vaatama ajakirjanikke üle Euroopa, teiste hulgas ka Eestist.
    Tegelikult on autotootjate tehnika- ja arenduskeskused sellised kohad, kuhu ajakirjanike sattumine, veelgi enam fotoaparaat käes, kuulub turvateenistuse poolt täie rangusega hallatavate sündmuste hulka. Seekord oli aga erand: ajakirjanikke oli Renault? arenduskeskusesse Pariisi lähedases Lardys kogunenud üle saja ja suurem osa neist olid varustatud foto- või videokaameraga.
    Üritusel oli üks eesmärk: veenda ajakirjanikke ja seeläbi ka lehelugejaid faktis, et uus kolmanda põlvkonna Clio on turvaline sõiduauto. Euro NCAPi testidelt saadud viis tärni ohutuse eest näitab seda niigi, kuid oma silm on alati kuningas.
    Enne, kui saabub kulminatsioon ehk kahe auto kokkupõrge, tutvustavad Renault? töötajad sõiduautode turvalisusega seotud valdkondi. Väike videofilm teeb selgeks, miks on korraliku lapseistme olemasolu autos hea. Miks siis? Vastasel juhul paneb ka väiksemgi kõks maimukese linnukesena pea ees esiklaasi poole lendama.
    Kohustuslik kõnede osa lõpeb aga õige varsti. Ratastel lava lükatakse varjulisemasse nurka, seejärel veerevad tulevase kokkupõrke ohvrid, Renault Scenicu mahtuniversaal ja väike Clio, inimjõul tagaruumist välja. Hulk fotograafe ja kaameramehi otsib paremat võttepaika. Ülejäänud ajakirjanike armee niheleb ootusärevalt oma istekohtadel halli servas oleval tribüünil.
    Ootevalmis pole mitte ainult ajakirjanikud, vaid ka testikeskuse insenerid. Toimuv kokkupõrge fikseeritakse kümnete andurite ja kümnekonna ülikiireid võtteid võimaldava kaameraga. Kaamerad on kõikjal: laes, põranda all ning otse loomulikult testiraja külgedel.
    Kõlab helisignaal ning kostab vaikset surinat, kui elektrimootorid tirivad trosside otsa kinnitatud Scenicut ja väikest Cliot 50kilomeetrise tunnikiirusega teineteise poole. Eeldatavasse kokkupõrkekohta fokuseeritud kaamera vaatevälja ilmub kõigepealt Clio, seejärel Scenic.
    Kokkupõrke hetkel kõlava paugu ja pea sama valju fotoaparaatide plõgina järel võtab hallis maad vaikus. Suisa surmavaikus. Kümmekond sekundit ei kosta muud kui kokkupõrganud masinatest pudenevate plast- ja klaasdetailide klõbinat.
    Autode ümber hajub õhku valge pilveke, mis annab märku sellest, et turvapadjad avanesid nii, nagu peab. Lahtisest aknast paistab välja mannekeeni käsi. Põrandapinda kahe sõiduki vahel katab purunenud kaitseraudade ja esitulede puru. Ühest autost tilgub vaikselt mingit vedelikku.
    Kümme sekundit saab täis. Fotoaparaate ja märkmikke hoidvad ajakirjanikud hakkavad elavalt sumisema. Võimalust näha sellist kokkupõrget reaalajas, oma silmade ees, ei tule ka autoajakirjanikel just eriti tihti ette. Nüüd vajab nähtu naabritega kiiret ja põhjalikku läbirääkimist.
    Lisaks hakkavad kümnete anduritega varustatud autode vahel sebima Renault? asjamehed. Üks pildistab digikaameraga kokkupõrganud autosid, teine üritab dünamomeetriga tõmmates määrata, kui palju jõudu kulub, et deformeerunud keredega autode uksi väljastpoolt avada. Uksed tulevad suuremate tõrgeteta lahti, dünamomeetri näidud kantakse paberile hilisemaks analüüsiks. Kokkupõrge võib ju olla ajakirjanike jaoks tehtud show, kuid ka seal saadud andmed aitavad tulevasi sõidukeid turvalisemaks teha.
    Viimased killud pühitakse kokku ja ­autode esiosasid seatakse piirama lindid, vältimaks uudishimulike ajakirjanike liigset aktiivsust. Vaevalt lõpetavad spetsialistid nähtu kommenteerimise, kui ajakirjanike meri tulvab platsile. Autod ja mannekeenid vajavad pildistamist.
    Tõenäoliselt pole rakurssi, millest ­autosid tollel pärastlõunal ei oleks pildistatud. Fotod eest, tagant, küljelt, ülevalt, alt: kõik need peavad rahuldama ajakirjanike ja ka hilisemate lehelugejate uudishimu. Lisaks veel pidev muljete vahetamine kolleegidega: ?Mis detail see on? Ei tea, tundub, et midagi stangest. Näe, vaata, aku lekib. Huvitav, mis mikroskeem see siin vedeleb? Äkki midagi tulede kõrguse reguleerimisega seotud.? Nii mitmedki kilod purunenud plastmassi ja klaasi rändavad trofeedena taskutesse. Huvitav, mida arvavad teravate servadega plastmassikildudest lennuvälja turvakontrolli töötajad?
    Arenduskeskusest lahkudes hoitakse fotoaparaate valmis. On ju lähiajal oodata Renault Clio Sporti ja uue Twingo rahvale ilmutamist. Mis sest, et nende müügile­tuleku aeg on veel ees, arenduskeskuse seinte vahel on nad juba kindlasti olemas.
    Eksklusiivse foto tegemine jääb aga vaid unistuseks, sest ajakirjanikke täis bussi liikumistee kõrval seisavad vaid teada-tuntud mudelid, midagi uut ja üllatavat silma ei paista. Ka kokkupõrketesti läbinud sõidukite hoidlat ümbritsev tihe roheline hekk ei jäta pildistamiseks vähimatki võimalust. Lõbusat elevust bussis tekitab vaid Jaguari klassikaline E-type, mis liiklusvoolus silmi köidab. Tõelisi saladusi hoitakse mitme luku taga.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Soovitused Rootsist: kuus tehnoloogiafirma aktsiat, mis pärast krahhi üles korjata
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Seitse soovitust edukaks koondamiseks
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.

Olulisemad uudised

Tanel Padar avaldas oma investeerimisvea
Investorid ja muusikud Tanel Padar ja Siim Usin rääkisid intervjuus oma suurematest vigadest investeerimisel ning selgitasid, miks on oluline börsil tegutsedes vaid oma peaga mõelda.
Investorid ja muusikud Tanel Padar ja Siim Usin rääkisid intervjuus oma suurematest vigadest investeerimisel ning selgitasid, miks on oluline börsil tegutsedes vaid oma peaga mõelda.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.