Lõppev aasta tõi suured sümbolid

Äripäeva toimetus nimetas 2005. aasta suurte sümbolite aastaks. Kümme väljavalitut on teie ees.

Majanduskasv kümnesse. Kolmanda kvartali majanduskasv oli 10,8% ja ka kogu aasta näitaja ei tohiks 10%-le palju alla jääda. Viimati oli kasv kahekohaline 1997. aasta majandusbuumi ajal. Ja ka riigieelarve laekus nelja miljardiga üle. Kahju ainult, et see nii kähku jälle laiali jagatakse.

Kroonijuveeli müük. Panime vastu, mis panime, aga meie majanduse kroonijuveel Hansapank müüdi Swedbankile maha ja Hansa kadus ka börsilt. Et aga vastu ei võetud esimest pakkumist, tõi iga aktsia 39 lisakrooni. Hansapangast vabanev raha leiab nüüd muud kasutust ja üks maailmarekord sündis ka: Tallinna börs oli esimeses kvartalis tänu Hansapanga ülevõtmispakkumisele kiireim tõusja.

Meie oma start-up. Skype müüdi eBayle maha ligi 33 miljardi Eesti krooni eest, hinnaga, mis ületas firma käivet 43 korda. See on eelkõige Skype?i teene, et aeg-ajalt kuuleb Eesti kohta terminit Silicon Valley. Kuigi eestlastele müstilisest müügirahast suurt ei tilkunud, sest riskikapitalistid olid skandinaavlased ? neli eestlasest põhiaju sai igaüks väidetavalt 500 miljonit krooni ? kinnitas see meie nööpnõela maailma IT-kaardile.

Kas osta aktsiaid või mitte osta? Olgu keskklassi tekkimisega kuidas on, aga Eestis on lõpuks väikeaktsionäride klass. 2005. aastal tulid börsile Tallinna Vesi, Starman ja Tallink. Asutati ka Eesti Investorite Liit ning Heldur Meerits sai Riigikohtus võidu Liviko väikeaktsionäridelt aktsiad üle võtnud NG Investeeringute üle.

Kuidas nad rikkaks said. Juhtus ka asju, millest ajakirjandusel oli tore kirjutada, aga lugejal kole lugeda. Paljastus iseseisvusaja suurimaid käsi-peseb-kätt saagasid, millest Eesti Ühispanga eksjuht Ain Hanschmidt väljus 700 miljoni krooni võrra rikkamana. LHV maaklerid pöörasid lootuses kiirelt rikastuda pilgu välismaale ja istuvad nüüd USAs kohtupingis.

Lippav ja liipav E-Eesti. 2005. aastal toimusid Eestis maailma esimesed üleriigilised internetivalimised. Kuigi seda võimalust kasutanute arv jäi neljakohaliseks, jälgis maailm ettevõtmist huviga. Samas võttis ekspertide seas võimust murelik toon: Eesti e-arengus pole enam säravaid ideid!

Eesti pere naftast tühjakspumbatud diivanil. Pangad andsid aina rohkem laenu ja inimesed võtsid viimast. Aastaga on eraisikute kohustused suurenenud ligi 19 miljardit krooni. Tore, et nii paljud said uue kodu. Kui aga tuleb kinnisvarakrahh, lähevad diivanil istujate näod nukraks.

Tühi tööpink. Ettevõtete murelaulu esimene salm kõlas: pole head tööjõudu. Nende palku, kes Eestisse jäid, tuli ka kümnendiku võrra tõsta. Väikseks lohutuseks: asi saab järgmisel aastal ainult hullemaks minna.

Välispoliitika tüngad. Eesti sai poliitikute süül üle 700 miljoni kroonise tünga: suhkrutrahvi. Ise tegime ka tünga. President Arnold Rüütel keeldus minemast Moskvasse Teise maailmasõja lõppu tähistama, sest meil polnud seal midagi tähistada. Ja lääne liidrid tunnistasidki, et meie jutus on point.

Lastega kodus. Sellel aastal sündis rohkem lapsi kui eelmisel. Aitas emapalk, kodude soetamine ja võimalike emade ja isade usk, et Eesti elu läheb paremaks. Äripäev jagab nende usku.

Autor: ÄP