Tüli vallandas fakt, et Tallinn soovis oma krundid enampakkumisel müüa ja teha seda liiga odavalt. 2003. aasta paiku valminud kinnisvaraekspertiisi kohaselt maksid linna ning KC Grupi krundid üheskoos müües 79 miljonit krooni. Mullu kavatses linnavalitsus aga oma kruntide alghinnaks määrata vaid 70 miljonit krooni.
KC Grupi juhatuse liige Herki Hollak ütles täna: ?Meil ei ole soovi antud küsimuses hetkel kommentaare jagada. Saame kinnitada seda, et kohtuistung toimub.?
Hollak rääkis mullu Eesti Päevalehele, et kruntide müüki kooskõlastamata jättes rikub linnavalitsus KC Grupiga sõlmitud koostöölepet. ?Äärmiselt kohatu on see, et linn nimetab meie seisukohta väljapressimiseks, sest oleme finantseerinud detailplaneeringu koostamist ning üritanud maa-ala koos linnaga arendada,? sõnas Hollak.
Tallinna toonane abilinnapea Toomas Vitsut kaitses linnavalitsust väidetava väljapressimise eest, põhjendades, nagu KC Grupile kuuluks sotsiaalmaa, linnale aga ärimaa. Advokaadibüroolt tellitud hinnangu kohaselt polevat linnavalitsusel ühtegi siduvat lepingut KC Grupiga.
Linna pressiteenistus avaldas täna, et KC Grupp on oma kinnistud juba müünud ning uuel omanikul pole linnalt midagi nõuda.
Kinnistusregistri andmete kohaselt kuuluvad kinnistud siiani KC Grupile. Need asuvad aadressidel Liivalaia 34, 36 ja 36a ning Juhkentali 9a, 9b, 9c ja 9d. Kogu kvartali suurus koos Tallinnale kuuluvate kruntidega ulatub 3,4 hektarini.
Varem oli vaidlusi põhjustavas kvartalis kolmandaks omanikuks Statoil, kelle krunt kuulub nüüd Tallinnale. Peale endise Statoili krundi on kõik Tallinna krundid senini kinnistusraamatusse kandmata.