Eestimaa põllud ootavad uut tehnikat

2005. aasta alguse seisuga oli ARKi registris arvel olevatest ratastraktorist 86,4% vanemad kui kümme aastat, kuni viie aasta vanuste traktorite osakaal oli aasta tagasi 5%. Üldse on Eestimaal töös umbes 34 500 traktorit.

Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) mehhaniseerimise osakonna vanemteadur Ilmar Karjane märgib, et ka meie põllumees hakkab ikka rohkem vastukaaluks odavale Belarussile väärtustama lääne traktori töökindlust ja -mugavust.

"Pikkadel tööpäevadel on traktori juhtimise mugavus tähtis töö tootlikkust mõjutav tegur," toonitab Karjane.

Lääne traktoritest on Eestis müüdud kõige rohkem Valtrat, järgnevad maailma suurima põllutehnika tootja John Deere masinad.

Kuna põllutraktori soetamine on ka suuremat sorti agroettevõttele oluline investeering, alustas EMVI 2004. aastal Eestis traktorite sobivusuuringute läbiviimisega. Vaatluse alla võeti meil ja Lääne-Euroopas enimlevinud ja meie tingimustesse ka hästi sobivad masinad.

"Erinevate traktorimarkide sobivuse uurimine Eesti oludes vajab jätkamist," märgib Ilmar Karjane. "Seda eelkõige selleks, et praktiliste töötulemuste varal anda ülevaade traktorite töötulemustest, iseloomulikematest riketest jpm, mis oleksid abiks uue tehnika soetamisel."

Karjase hinnangul on rusikareegel, et mida võimsam traktor, seda enam on põllumees sellega rahul, sest see võimaldab rakendada põimmasinaid ja uusimat tehnoloogiat ning võimsus tagab kõrge tootlikkuse ja töö intensiivsuse. Samuti on võimsa mootoriga traktor üldjuhul ka tehniliselt täiuslikum ja kasutajale mugavam.

Uue põllutraktori soetamine sõltub Ilmar Karjase hinnangul eelkõige tehnoloogiast ja kasutatavatest haakemasinatest. "Arvestama peab töömahtu, mis traktorit ees ootab," ütleb Karjane. "Näiteks väiketalus teeb traktor aastas 500-800, ühistus 1200-2100 töötundi. Ja suurtraktor eeldab intensiivset kasutamist. Intensiivne kasutamine omakorda suurt agrofirmat või traktori ühiskasutamist."

Jälgimisel olnud traktorid ei teinud kõik üht ja sama tööd, vaid olenevalt ettevõtte tootmissuunast kasutati üht rohkem näiteks künnil, teist rohusööda koristamisel.

Traktorite töötulemused, kütuse- ja hooldekulud on saadud konkreetsetes tingimustes töötades, mistõttu tulemusi ei tasu omavahel võrrelda. Traktorite sobivuse hindamine traktorijuhi poolt on subjektiivne, sõltudes juhi tööstaažist, eelnevast kogemusest teist marki traktoritega töötamisel, traktori võimaluste tundmisest ja nende kasutamise oskamisest, konkreetsetest töötingimustest jpm. Eriti, mis puudutab töö tootlikkust, kütusekulu, purunemisi jm, oleneb töö tulemus otseselt töökeskkonnast.

Traktori, aga ka teiste masinate töö on võrreldav siis, kui masinad töötavad ühel ja samal põllul, ühel ja samal ajal ning teevad üht ja sama tööd, nii nagu näiteks künnivõistlusel. Vaatlusaluste traktorite paremuse pingerea koostamine polnud erinevate tööde ja töötingimuste tõttu eesmärgiks.