Vanaema saab hooldustasu

Lähtuvalt puhkuseseaduse N-st 29 võib juhul, kui ema või isa ei kasuta lapsehoolduspuhkust, puhkuse anda lapse tegelikule hooldajale, kes seaduslikul alusel elab Eestis.

Lähtudes vanemahüvitise seaduse N-st 2, on teatud juhtudel ka vanaemal vanemapalga saamise õigus, seda juhul, kui ta on lapse seaduslik hooldaja. Vanemahüvitise seaduse N 2 lg 2 kohaselt on hüvitisele õigus last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduse N 15 alusel.

Enne lapse kuue kuu vanuseks saamist on õigus hüvitisele last kasvataval emal, välja arvatud juhul, kui lapse ema on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui hüvitisele on õigus lapsendajal, eestkostjal või hooldajal. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel pärast lapse kuue kuu vanuseks saamist, on õigus hüvitisele sellel vanemal.

Riiklike peretoetuste seaduse N 6 lg 5 kohaselt: kui lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel mõni teine isik, on tal õigus lapsehooldustasule pooles lapsehooldustasu määras iga hooldatava lapse kohta, kuid kokku mitte rohkem kui pooleteisekordses lapsehooldustasu määras. Lapsehooldustasu määr on 1200 krooni. Alla 1-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel olevale isikule makstakse veel lisaks 100 krooni. Vanemale sama lapse kohta selle aja eest lapsehooldustasu ei maksta.