Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa volinik räägib vale valitsusega

    Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia on kutsunud Eestit üles euroga liitumisel pingutama. See sõnum on eelkõige mõeldud valitsusele. Ma ei tea, millised on ühe voliniku teadmised liikmesriikide sisepoliitikast, aga siit vaadatuna näib tema üleskutse lihtsameelne. Seda sel lihtsal põhjusel, et Eestil puudub valitsus, kes kavatseks euroga ühinemise nimel pingutada.
    Euroga liitumise tingimused on klaarid ja kvalifikatsiooninormi täitmiseks keegi latti allapoole laskma ei hakka. Täiesti kohatu on ka valitsuse tasemel norida, et see norm on kuidagi valesti püstitatud. Kui tahame liituda ühise rahaga, ei saa nõuda, et ühest otsast kahe meetri kõrgusele tõstetud latt võiks teisest otsast vastu maad olla.
    Briti majandusleht Financial Times leidis olevat vajaliku tuletada meelde meie suhtelist vaesust. Mõni teine sama kõlava nimega väljaanne leiab järgmise sama tõsise põhjuse, miks kahelda meie liitumises euroga. Tegelik sõnum on üks - Eesti peab ise euroga ühinema, mitte vastupidi.
    Valitsuses on esindatud kolm erakonda, kellest ükski ei pinguta õigeaegse euroga liitumise nimel. Rahvaliidu suhted euroga on olnud kõige heitlikumad, alates totaalsest eitamisest kampaaniate ajal ja lõpetades vaikiva noogutamisega valitsuses olles. Rahvaliidu rahanduspoliitika ja euro koos oma kindlate kriteeriumitega ei sobi lihtsalt kokku. Koalitsiooni kuuludes suudab Rahvaliit küll oma varasemad lubadused maha vaikida, ent mingit vaimustust euroga ühinemise suhtes sealt loota ei ole. Keskerakonda ja tema valijaid pole läänesuunaline integreerumine kunagi paelunud. Valitsuses olles on neil raske oma valijaskonnale seletada, miks läände ja mitte vastupidises suunas. Euroopa Liiduga ühinemine jäeti selgelt eitava suunitlusega südametunnistuse asjaks. Nüüd oleks väga keeruline seletada, kuidas saab samal ajal olla Euroopa Liitu kuulumise vastu ja euro poolt.
    Lisaks sellele on nende kahe erakonna valijad kindlasti hinnatundlikud. Viimastele on aga juba selgemast selgem, et euro tulek tähendab ka hindade tõusu. Nagu krooni ajal oleksid hinnad kogu aeg langenud või vähemalt samal tasemel püsinud!? Tegelikult peaksid just Rahvaliit ja Keskerakond oma valijatele selgitama, et hinnad tõusevad omasoodu, sõltumata sellest, kas me maksame poes kroonide või eurodega.
    Kahjuks ei ole näha mingit pingutust ka Reformierakonna leerist. Otseste maksude langetamine ja sellest tekkiv nõudluse kasv turgutavad inflatsiooni. Kaudsete maksude tõstmisega on küll riigi tulude-kulude tasakaal saavutatud, aga hindade kasvu selle arvelt veel omakorda ergutatud.
    Kui eesmärk oleks tõesti ühinemine euroga 1. jaanuaril 2007, siis kuidas saab olla mõistlik ülipüüdlikkus laenukriteeriumi täitmisel üheaegselt ükskõiksusega hinnatõusukriteeriumi asjus? Ergas ärimees Rein Kilk on välja arvutanud, et euroga mitteühinemine maksab igaühele meist 500 krooni aastas ja seda ainuüksi pangatehingute põhjal. Kuna seda viiesajalist ei arvata maha ei palgast ega pensionist ja seda ei pea ka sularahana kellelegi maksma, siis traagikat nagu polekski. Tegelik kahju on aga kindlasti suurem.
    Rahaasjad põhinevad teadagi usaldusel ja meie majandus areneb paljuski tänu mujalt maailmast siia investeeritud rahale. Raha on siia toodud teadmises, et Eesti ühineb euroga valitsuse poolt deklareeritud ajal. Kui me sellega hakkama ei saa, siis meie usaldus väheneb ja siia toodud raha muutub kallimaks. See aga mõjutab omakorda negatiivses mõttes juba tulevast euroga ühinemist.
    Eesti majanduse areng sai uue hoo tänu rahvahääletusel antud "jah"-sõnale Euroopa Liiduga ühinemiseks. Kiirest majanduskasvust ja tõkete kadumisest on võitnud nii palgasaajad kui ka pensionärid. Need, kes hääletasid poolt, ja need, kes hääletasid vastu.
    Poliitiline paradoks on selles, et rahvahääletusel inimesi Euroopa Liidu vastu hääletama kutsunud poliitikud jagavad nüüd ühinemisest saavutatud võitu. Pelgalt selles pole küll midagi traagilist, aga kurb on see, kui euroga ühinemisest saadav tõuge edasiseks arenguks määramata ajaks edasi lükkub.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.