Riigile kuuluva jäätmetehase haisev plaan

Tamme sõnul on tehasel vähemalt kaks probleemi: hais, mis levib tehase poolt koos tuulega, ja reovesi, mis saastab veekogusid. "Kõige kohutavam on see, et siit algab Põltsamaa jõgi," ütleb Tamm. Tema sõnul on jõest kadunud kõik koprad. "Muud soovi meil ei ole, kui et tehas korralikult tööle hakkaks," hõikab Tamm veel lävelt ajakirjanikele järele. "Selleks tuleb tehase ehitus viia ettenähtud lõpuni."

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo keskkonnanõuete leevendamises probleemi ei näe. Tuiksoo sõnul on tehas täitnud kõik kohaliku omavalitsuse mõistlikud ja asjakohased nõudmised ning seega ei tohiks olla põhimõttelisi takistusi tehasele alalise kasutusloa väljaandmiseks. "Tehase parameetrid, sealhulgas ka õhupuhtuse tagamise osas, vastavad ELi kõige kõrgematele nõuetele," lisab ta.

Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärve sõnul on tehase suurim mure olnud seadmete kehv töökindlus. "Kui rikkeid ei ole, ei ole ka haisu," ütleb Lainjärv. "Eelmise aasta alguses oli palju rikkeid ja kaebusi, aga nüüd on olukord järk-järgult paranenud." Seetõttu ei ole Lainjärv detailplaneeringu muutmise vastu.

Väike-Maarja keskkonnanõuniku Leie Arula sõnul olid eelmise aasta kaebused põhjendatud vaid 5-6 korral, mil tuvastati õhupuhastussüsteemi rike või elektrikatkestus. Umbes pooled kaebused esitati suvel. Vahel on jäätmetehase lõhn segamini aetud laudalõhnaga. "Väike-Maarja aleviku ümber on kolm suurt lehmalauta, kus käib tavaline põllumajandustootmine, ja sellega kaasas käiv lõhn on paratamatus," ütleb Arula. Siiski võib ebasoodsates ilmastikutingimustes Arula hinnangul jäätmetehasest lühiajaliselt levida ebameeldivat lõhna.

Jäätmetehase juhi Peeter Maspanovi hinnangul ei ole praegu kehtiva detailplaneeringu nõuded põhjendatud. "Vahepeal on tulnud uus tehnoloogia ja uued seadmed," selgitab Maspanov oma kabinetis. Tema sõnul sooviti planeeringut muuta veel Ivo Vääri juhtimise ajal 2003. aastal. Maspanov nõustub, et probleeme ja rikkeid on olnud, kuid neist õpiti ja vead parandati. "Suuri vigu ja takistusi tehase töös aastaga ei ilmnenud," lisab ta.

Väike-Maarja volikogu esimehe Hans Kruusamägi sõnul algatati detailplaneeringu muutmine eelmise aasta lõpus Loomsete Jäätmete Käitlemise ASi taotluse põhjal. Värskelt ametisse saanud põlise põllumehe Kruusamägi arvates võib volikogu kinnitada muudatused juba järgmisel istungil, mis toimub veebruari lõpus.

"Kui eksperdid on pakkunud alternatiivi ja parema lahenduse, siis ma ei näe põhjust, miks mitte rahuldada detailplaneeringu muudatused," lisab ta. Kruusamägi sõnul võidakse tehas koguni sulgeda, kui muudatusi ei kinnitata.

Muutmise kavale on vastu volikogu liige Indrek Kesküla, kes peab kogu protsessi imelikuks, sest ei arvesta avalikkusega. Tema sõnul lisati just avalikul detailplaneeringu arutelul mitu tingimust, mida nüüd muuta soovitakse. Kesküla hinnangul väheneb detailplaneeringu täitmisega kindlasti keskkonna kahjustamine.