Uus ooper gurmaanidele!

Helilooja René Eespere, miks kannab ooper pealkirja "Gurmaanid-2"? Aastal 2002 etendus "Gurmaanid" lühiooperina. Kuna otsad jäid väga lahti, sü?ee tundus niivõrd intrigeeriv ja kutsus lugu edasi kirjutama, sai teatrile vastav ettepanek tehtud. Teater huvitus asjast ja nõnda saigi libretot ja ooperit edasi kirjutatud. See, mis varem oli lühiooper, on nüüd ooperi esimene vaatus, järgnevad veel teine ja kolmas vaatus. Võiks öelda ka, et see on täispikk ooper "Gurmaanid". Number kaks on pigem lühivarianti näinud publikule viiteks, et tegemist on siiski uue teosega.

Kust tuli inspiratsioon selle ooperi loomiseks? Algus ulatub aastasse 2000, kui Rahvusooper tegi viiele eesti heliloojale ettepaneku kirjutada lühilavateos. Kõigil olid vabad käed, mida teha - Eino Tamberg kirjutas ooper-balleti, Toivo Tulev balleti ja mina ooperi. Kui mõtlesin, kes võiks olla lavastaja, soovitas Neeme Kuningas Ervin Õunapuud. Saime kokku ja ma rääkisin talle oma ideedest. Siis ta nagu muuseas ütles, et tal on üks filmistsenaarium valmis, mis tundub tegelikult päris ooperlik. Lugesin tema "Gurmaane", ja mulle see väga meeldis. Loomulikult on algne libreto aja jooksul palju muutunud. Minu kaaslibretistiks tulek oli ka paratamatu, sest lugu hakkas hoopis kõrvalrajale minema, mida alguses üldse plaanis ei olnud.

Millist rada pidi need gurmaanid, kes nüüd lavale tulevad, sammuvad? On nad gastronoomia või muusika või kaunite kunstide gurmaanid? Tavaliselt toonitatakse teost reklaamides gurmaanlust seoses gastronoomiaga. See on siiski vaid üks lustakas, atraktiivne element. Mind huvitavad pigem ikka need, kes loovad ja ihkavad midagi enneolematut vaimses sfääris. Tegelikult on see lugu fantaasiatest, milles ähmastuvad tegelikkuse ja kujutluse piirid.