Jäätmefirmade tööpõld üha avardub

Et aga kogu tekkivat prügi ja jäätmeid ei saa ega võigi ühte konteinerisse panna, on samuti kõigile teada. Lisaks tavajäätmetele tekib igas majapidamises aeg-ajalt ohtlikke jäätmeid, neid, mis võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Nendeks on vanad akud, saastunud pühkematerjal, õlijäätmed, õlifiltrid, värvi-, laki- ja liimijäätmed, päevavalguslambid, elavhõbedajäätmed, vanad ravimid, patareid, kemikaalijäätmed, pestitsiidid.

Tava- ja olmejäätmetest vabanemine on lihtne, enamikus majapidamistes on see korraldatud teenust pakkuvate jäätmefirmade kaudu. Kortermajade elanike olmejäätmete veo korraldab enamasti korteriühistu ning teenuse eest tasumine kajastub igakuisel üüriarvel, lisaks sellele on kortermajade lähedusse paigutatud vanapaberi ning klaastaara kogumise konteinerid.

Eramaja omanik peab jäätmeid vedava ettevõttega sõlmima lepingu, rentima sobivas mahus konteineri ning lepingus sätestatakse, kui mitmel korral ja millistel aegadel jäätmefirma konteinerit tühjendab. Konteineri plaanivälisel täitumisel ei pea siiski tingimata järgmist veokorda ootama, vaid võib jäätmefirma lisatasu eest tellida erakorralisele jäätmeveole.

Ohtlike jäätmete puhul aga tekib tihti küsimusi, kuhu neid ära anda, kuidas transportida ning mis see kõik maksma läheb.

Jäätmeseadus sätestab, et probleemtoote (akud, patareid, elektri- ja elektroonikaseadmed, mootorsõidukid ja nende osad) valmistaja, maaletooja või müüja peab tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise ning tal peab selle kohustuse täitmiseks piisav tagatis olema.

Seadusest tulenevalt kutsuti 2004. aastal kolme elektroonikaseadmete valmistamise ja müümisega seotud ettevõtete liidu (CECED Eesti, Eesti Kaupmeeste Liit ning Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liit) poolt ellu projekt EES-Ringlus, et luua tootjavastutusorganisatsioon, mis aitaks maaletoojatel ja tootjatel lasuvaid kohustusi täita. Ettevõtmise üks oluline eesmärk on ka lahenduste loomine selleks, et nende tegevusvaldkonnaga seonduvad jäätmed ei satuks keskkonda, vaid leiaksid maksimaalsel määral taaskasutamist. Nii on EES-Ringluse projektist tänaseks kasvanud MTÜ, mis teavitab oma kodulehel internetis www.eesringlus.ee

kasutatud kodumasinate tasuta vastuvõtupunktidest kõigis Eesti linnades ja maakondades.

Siiski teavad vaid vähesed tarbijad, et juhul kui eraisik ostab uue seadme, on tal õigus anda vana sama liiki ja otstarbega seade ka samasse kauplusesse tagasi.

Samas tasub teada, et kodumasinat kogumispunkti või müügikohta tagastades peab see olema ühes tükis ehk kompleksne, mis tähendab, et seadmete osi üksikuna vastu ei võeta.q

Autor: Mereli Kivi