"Kui me kohe midagi ette ei võta, on tagajärjeks ülemaailmne katastroof, mida ei ole enam võimalik vältida," ütles Briti peaminister Tony Blair, kui ta oli tutvunud Nicholas Sterni juhtimisel valminud 700-leheküljelise kliimauuringuga. Blairi sõnul on see kaalukaim dokument, mille ta on oma kümneaastase peaministriks oleku jooksul vastu võtnud. "See katastroof ei terenda kuskil kauges tulevikus, vaid võib toimuda juba meie eluajal," manitses ta.

Nicholas Stern on endine Maailmapanga peaökonomist ja praegune Briti rahandusministri Gordon Browni nõunik. Sterni uurimuses on põhjalikult hinnatud kasvuhoonegaaside majanduslikku mõju. Selgub, et tegevusetuse korral võib see olla Teise maailmasõja tagajärgedest laastavam ning neelata maailmamajandusest viiendiku. Kohe midagi ette võttes oleksid kulud palju väiksemad.

Uurimuse kohaselt on maailmal kolm võimalikku arengustsenaariumi.

Kui senine areng jätkub, ilma et midagi ette võetaks, peaks 2050. aastaks praegune kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kahekordistuma. See tähendaks temperatuuri 2-3kraadilist tõusu. Tekivad suured üleujutused, purustavad tormid ja põua põhjustatud ikaldused, mis sunnivad kuni 200 miljonit inimest kodu maha jätma. Muudatused ökosüsteemis hävitaks kuni 40% liikidest. Võimalikud koosmõjud võivad temperatuuri kergitada isegi kuni viis kraadi, mis seaks ohtu paljud maailma suurlinnad, näiteks New Yorgi, Londoni ja Tokyo.

Et kõike seda vältida, tuleb Sterni soovituse kohaselt kogu maailmas kasvuhoonegaase järsult vähendada. Praegu on kasvuhoonegaaside tase atmosfääris 430 ppm (parts per million ehk miljondik osa). Uurimuse hinnangul on reaalne peatada see tase 550 ppm-il, kuid soovitav oleks, et 2050. aastal võiks tase olla 450 ppm ehk praegusest õige pisut rohkem.

Kuid kõik see eeldab ülemaailmseid jõupingutusi. Vähe sellest, et EL peab jätkama senisest kiiremas tempos kasvuhoonegaaside piiramist, oma panuse peavad andma ka suurim heitmeriik USA ning tõusvad arenguriigid Hiina ja India. Selline eesmärk nõuab majanduselt väga suuri ohvreid. Eriti energiasektoris, mis peab üle minema puhtamate energiate kasutamisele ja kärpima kasvuhoonegaase 60-75%. Soovitav oleks ELi heitmekaubandus muuta ülemaailmseks ning laiendada rahvusvahelist koostööd ja majanduslikke toetusi heitgaaside vähendamisel.

"Praegu on veel võimalik suuri ilmastikumuudatusi ära hoida, kuid see nõuab ühiseid jõupingutusi ja senisest umbes kaks korda suuremaid investeeringuid - kokku umbes 20 miljardit dollarit aastas," tõdes Nicholas Stern.

Brittide tõsist suhtumist asjasse näitab asjaolu, et valitsus nimetas USA endise asepresidendi Al Gore'i oma keskkonnanõunikuks.