Olukord korteriturul on mõnevõrra sarnane 1990ndate lõpuga, mil toimus senise 15aastase arengu ainuke tagasilöök.

Sarnasus piirdub küll üksnes sellega, et mõnedes piirkondades on toimunud negatiivne hinnakorrektsioon. Seeläbi olukord pigem erineb toonasest, sest tänasele situatsioonile on iseloomulik jätkuv kiire majanduskasv. Tavapärase hilinemisega on eelmise aasta kiire hinnatõus jõudnud suurematest linnadest tänavu väikelinnadesse. 2005. aasta teisel poolel alanud korterite ülikiire hinnatõus kulmineerus 50-60%-lise hindade aastakasvuga, mis on selle aastatuhande kõige kiirem kasvutempo. Oodatult järgnes sellele mõõdukam periood, kuid paljude poolt kardetud märkimisväärset hindade langust tänaseks siiski toimunud ei ole.

Tehingustatistika näitas ka aasta alguses veel mõningast hinnakasvu, aga see oli ilmselt seotud eelkõige ajanihkega, mis puudutas tehinguhindade jõudmist statistikasse. Kõige suurem ajaline nihe oli just uute korterite puhul. Tallinn on suurte nn massehitusprojektide ootel.

Arendustegevus suundub linna keskusest pigem äärealadele ja mingis osas ka linna administratiivpiirest väljapoole. Arendajad on siiski ettevaatlikumaks muutunud ja kõik vähegi mahukamad projektid on jaotatud etappidesse, kus järgmise etapi algus sõltub eelmise etapi edukusest. Kui etapiviisiline arendus on seni olnud seotud pigem hinnapoliitikaga, siis nüüd on oodata, et see keskendub enam riskide hajutamisele.

Tartu korterituru märksõna on ülepakkumine. Pakkumiste hulga aasta esimesel poolel alanud kasv on põhjustanud 2006. aasta algusega võrreldes kasutatud tüüpkorterite 10-15% hinnalanguse. Uute korteritega on olukord mõnevõrra parem, kuid paraku siiski mitte ka hea. Eelmise aasta lõpus spekulatiivsetel eesmärkidel broneeritud korterid on tänaseks valdavalt valminud.