Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aitab juba vorst-vorsti vastu tehingutest
Sakala keskuse ümber toimuv on ilmekas näide, kuidas ei tohi välja näha erasektori, riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö. Seetõttu peab Äripäev parimaks lahenduseks seda, et 2003. aastal toimunud hoonestusõiguse seadmise konkurss tühistatakse ja korraldatakse uus.
Tallinna linn ja kultuuriministeerium peavad olema asutused, kes mängivad ausat mängu ning kelle tegevus ja motiivid on läbipaistvad.
2003. aastal korraldas kultuuriministeerium Sakala keskuse hoonestusõiguse konkursi. Konkursi võitis meelelahutus ärimees Peeter Rebase osalusega ettevõte. Rebane sai hoonestusõiguse 55 aastaks, lubas investeerida 270 miljonit krooni ja renoveerimistööd pidid lõppema 2006. aastal.
Konkursil osalejad teadsid, et nad ei saa oma äriprojektis arvestada Sakala keskuse lammutamisega. Kuid nüüd on ootamatult selgunud, et tegelikult ikkagi lubatakse hoone lammutada. Sisuliselt on muudetud varasem konkursi mõttetuks ja seetõttu tulebki korraldada uus võistupakkumine.
Öeldakse, et pärast kaklust rusikatega ei vehita. Aga Sakala keskuse puhul tõmbuvad käed küll rusikasse, sest linn ning kultuuriministeerium on avalikkusega mänginud pimesikku. Lisaks saadab kogu Sakala keskuse renoveerimist vorst-vorsti vastu tehingu hõng.
Projekt sai uue hoo pärast seda, kui meelelahutusärimees Peeter Rebane ühines Keskerakonnaga. Jääb vägisi mulje, et Rebane peab end lülitama kevadel toimuvate Riigikogu valimiste eel Keskerakonna häältepüüdjate nimekirja ja vastuteenena saab ta lõpuks Uus Sakala projekti käima lükata.
Rebase ja tema äripartnerite jaoks on Sakala keskuse arendus oluline, sest nad on juba sellesse projekti teinud investeeringuid ja kandnud tõenäoliselt ka kahju projekti venimise pärast.
Kultuuriminister Raivo Palmaru on väitnud, et Rebase Keskerakonnaga liitumise ning Sakala keskuse arendusprojekti ja praeguse hoone lammutamisloa vahel mingit seost ei ole. Asjad hakkasid liikuma juba enne Rebase erakonnastumist.
Kui see on nii, siis miks ei korraldata uut konkurssi ja miks on minister Palmaru valmis oma sõnu sööma. Tänasest Äripäeva esiküljeloost selgub, et veel aasta tagasi oli Palmaru Sakala keskuse lammutamise vastu. Ta põhjendas oma vastuseisu just väitega, et Sakala keskuse lammutamiseks loa andmine tähendaks mängureeglite olulist muutmist ja praktiliselt uute tingimuste kehtestamist, mis oleks ebaaus teiste konkursil osalejate suhtes.
Pool aastat hiljem on aga Palmaru valmis sülitama teiste konkursil osalejate peale ning enam pole ebaõiglus ministrile mingiks probleemiks. Millest selline sõnade söömine? Kas võib põhjuseks olla Keskerakonna peakorterist tulnud käsk lõpetada värske erakonnakaaslase Rebase äriprojektile kaigaste kodaratesse loopimise?
Kui Palmaru on muutnud meelt lammutamise vajalikkuse osas, siis peab ta ka astuma järgmise sammu ja korraldama uue konkursi. Kui ta seda aga ei tee ja lähinädalatel Sakala keskus lammutatakse, siis näitab see kui tulus on ettevõtjal hoida taskus Keskerakonna parteipiletit.
Autor: ÄP